Graafik ⟩ Eesti eluaseme hinnatõus on Euroopa tipus

Uusarendus.

FOTO: Shutterstock

Esimeses kvartalis kasvasid Eesti eluasemehinnad aastavõrdluses 11,5 protsenti ning võrreldes eelmise aasta viimase kolme kuuga 4,8 protsenti, selgub Eurostati andmetest.

Aastane hinnakasv oli kiirem vaid Luksemburgis ja Slovakkias, vastavalt 14 ja 13,1 protsenti. Kvartalivõrdluses kerkisid eluasemehinnad rohkem vaid Portugalis, kus kasv oli kiirem 0,1 protsendipunkti jagu ehk 4,9 protsenti.

Euroopa Liidus suurenesid eluasemehinnad aastaga keskmiselt 5,5 protsenti ja euroalal 5 protsenti, eelmise kvartaliga võrreldes kerkisid hinnad vastavalt 1,2 ja 0,9 protsenti.

Eurostati andmetel on 5-protsendiline aastane hinnatõus kiireim alates 2007. aasta teisest kvartalist.

Kui võrreldes 2019. aasta esimese kvartaliga langesid eluasemehinnad vaid Ungaris, 1,2 protsendi võrra, siis möödunud aasta lõpuga muutus eluase taskukohasemaks neljas riigis. Maltal odavnes eluase keskmiselt 4,3 protsendi võrra, Ungaris 1,1 protsendi ning Iirimaal ja Belgias vastavalt 0,8 ja 0,1 protsendi võrra.

 

Väiksed valed, suured valed ja statistika

Mitmed kinnisvarafirmad ja -bürood on viimasel ajal teatanud, et hinnakasvu lõppu pole näha, turg on praktiliselt taastunud ning viiruse šokist on üle saadud.

Arco Vara kinnisvarabüroo analüütik Mihkel Eliste on selliste lihtsustatud ülevaadete osas kriitiline ning peab seda valeinformatsiooniks.

Täpsemalt on asi selles, et uued korterid on viimasel paaril kuul moodustanud tehingutest tavapärasest palju kõrgema osa ning see jättis mulje hinnakasvust, sest uus korter on vanast keskmiselt 40 protsenti kõrgema ruutmeetrihinnaga.

Arco Vara andmetel tehti juunikuus Eestis korteritega 1483 ostu-müügitehingut, Eliste hinnangul on tehinguaktiivsus möödunud aastaga võrreldes umbes 20 protsenti madalamal ning lähikuudel siin suurt kasvu oodata pole. Võrreldes aprilli ja maikuuga on siiski turg märkimisväärselt elavnenud. 

Arco Vara analüütik on tänavu täheldanud uute korterite paberil müügi olulist tagasilangust ning sealt võib tulla ka kauaoodatud hinnalangus kinnisvaraturul.

«Täheldame laialdasemat uute korterite asjaõiguslepingute vähenemist alles arvestatava viitajaga käesoleva aasta teises pooles ja 2021. aasta esimeses pooles, mis toob tehingute struktuuri muutuste tõttu allapoole ka keskmised hinnatasemed,» ütles Eliste.

1960ndatel ehitatud tüüpkorterid on tegelikult juba 10 protsenti madalama hinnaga müügis, samuti on kuni kümneprotsendine hinnalangus täheldatav teiste Tallinna vanemate korterite puhul.

Tagasi üles