Kas Saaremaa sild tulebki? Valitsus võib algatada eriplaneeringu

Selline võiks ühe kavandi kohaselt välja näha Saaremaa sild.

FOTO: saartesillad.ee

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) esitas taotluse algatada riigi eriplaneering Muhumaa ja mandri vahelise püsiühenduse rajamiseks.

Aasta alguses valmis Saaremaa püsiühenduse avaliku arvamuse uuring, mille najalt andis valitsus MKMile heakskiidu esitada riigi eriplaneeringu algatamise taotlus riigihalduse ministrile, teatas MKM.

«Saarema silla või tunneli üle on juba aastakümneid arutatud ning protsessi edasiviimiseks ning selguseni jõudmiseks alustame eriplaneeringu algatamise taotluse koostamist,» ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas pressiteates.

Rahandusministeeriumi poolt taotluse registreerimise hetkest on kolm kuud aega ette valmistada valitsusele otsustamiseks riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine. Seejärel teeb valitsus otsuse riigi eriplaneering algatada või jätta algatamata.

«Hetkel pole teada, kas eriplaneeringu valmimisel järgneks ka tunneli või silla ehitus. Riigi eriplaneeringuga on meil vähemalt teada parim trassivalik ja püsiühendusega kaasnevad keskkonna- ning sotsiaalmõjud. Lisaks saavad omavalitsused kasutada vabanenud alternatiivsete trassikoridoride maid,» lisas Aas.

Saare, Muhu ja Lääneranna valla elanike arvamust püsiühenduse rajamise kohta uuriti maanteeameti tellimusel eelmise aasta lõpus ja uue aasta alguses. Selgus, et Saaremaa ja Lääneranna valdade elanikud pooldavad püsiühenduse ehk silla või tunneli loomist üle Suure väina. Muhu valla elanikud seda ei soovi.

«Riigi eriplaneeringuga jõuame selguseni, millist püsiühendust on üldse võimalik rajada, lähtudes keskkonnakaalutlustest, sotsiaalmajanduslikest mõjudest ja omavalitsuste arvamusest,» selgitas Aas.

Saaremaa ja Lääneranna valdade elanikud hindasid püsiühenduse mõju kohalikule arengule positiivseks, sest see võimaldaks Suurt väina ületada ööpäev läbi, lahendaks tipphooajal järjekordade probleemi, parandaks liiklusohutust, vähendades liiklusstressi, ja soodustaks ettevõtlust.

Võrreldes Saaremaa ja Lääneranna valdade elanikega hindavad Muhu elanikud positiivseid mõjusid saarele mõnevõrra tagasihoidlikumaks, sest kaheneks saarelisus ning märksa vähem usutakse, et seetõttu koliks saarele uusi elanikke.

Varasemates töödes on leitud, et valida tuleks kahe sillaalternatiivi ja tunnelialternatiivi vahel. «Riigi eriplaneeringuga saame luua eeldused, et kui ühel hetkel tulevikus on praamid amortiseerunud, saame valida uute praamide ostmise ja püsiühenduse rajamise vahel,» ütles Aas.

Enamasti räägitakse mandri ja Muhu saare vahelise püsiühenduse kontekstis sillast. Juhul, kui eriplaneeringu tõttu ei ole võimalik silda ehitada, siis eelistaks 40 protsenti Saaremaa, 75 protsenti Muhu ja 54 protsenti Lääneranna valdade elanikest püsiühendusest loobuda.

Tunneli ehitamist pooldas 50 protsenti Saaremaa, 17 protsenti Muhu ja 25 protsenti Lääneranna valdade elanikest ning 65 protsenti Saaremaa, 38 protsenti Muhu ning 38 protsenti Lääneranna valdade ettevõtjatest.

Saaremaa silla eestvedajad on ettevõtjad Raivo Hein ja Raivo Kütt, kes on läinud plaaniga isegi küllalt detailseks, tuues välja juba nii silla tehnilised detailid, selle võimaliku maksumuse, esialgse piletihinna kui ka plaani ehitada teine sild Saaremaa ja Hiiumaa vahele.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles