PÕHJALIK ÜLEVAADE: Saaremaa silla ehitajate plaan on võtnud palju konkreetsema kuju

Pärast mandri ja Saaremaa ühendamist sillaga tahavad selle ehitajad ka Saaremaa ja Hiiumaa sillaga ühendada.

FOTO: saartesillad.ee

Ettevõtjad Raivo Hein ja Raivo Kütt on läinud oma Saaremaa silla ehitamise plaaniga palju detailsemaks, tuues välja juba nii silla tehnilised detailid, selle võimaliku maksumuse, esialgse piletihinna kui ka plaani ehitada teine sild Saaremaa ja Hiiumaa vahele.

Saaremaa silla trass algab mandrilt Virtsust vana kalatööstuse territooriumilt, mis koosneb peamiselt kasutamata maast koos vanade hoonevaremetega, kirjutavad silla idee algatajad saarte sildade teemalisel veebilehel, mis sai eile avalikuks. Trassi pikkusena maal on ette nähtud mõnisada meetrit.

Plaanitav Saaremaa sild kaardil

FOTO: saartesillad.ee

Merel kulgeb trass Virtsu sadamast põhja suunas, kõigepealt üle mere madala osa, edasi paralleelselt parvlaevateega, kuni jõuab Muhu saarele mõnisada meetrit praegusest Kuivastu sadamast põhja poole. Trass järgib praegust parvlaevateed kõige rohkem.

Muhu saarel algab trass praegusest Kuivastu parvlaevasadamast põhjas, kulgeb mööda niidualasid ja ühineb Kuivastu–Kuressaare maanteega Pädaste maanteest läänes. Silla ehituslik kõrgus peakaare keskel on viis meetrit, peatoe ehituslik kõrgus on 15 meetrit. Lähenemiskaarte ehituslik kõrgus on neli meetrit nin peakaare kõrgus merepinnast on umbes 30 meetrit.

Saaremaa silla tehniline joonis

FOTO: saartesillad.ee

Silla hinnanguline maksumus küündib poole miljardi euroni, täpsemalt jääb konsoolsilla ehitushind koos peale- ja mahasõitudega vahemnikku 400-450 miljonit eurot. 

Lisaks infrastruktuuri ehituskuludele hõlmavad need kulud planeerimiskulusid ja muid väljaminekuid, nagu kinnisvara ja maa omandamine. Kuigi mõned kulud võivad ilmneda varem, paigutatakse kõik kulutused ehitusperioodi alla aastatel 2022-2025.

Silla plaani eestvedajate sõnul on silla finantsmudel väga tundlik üksikutele komponentidele. «Peamised suuremad mõjutajad on silla ehitushind, pileti hind ja sooduspiletite hulk (mudelis 1/3 kõigist sõiduautodest) ning dotatsiooni suurus. Samuti mõjutavad mudelit oluliselt liiklusvood. Oleme olnud oma ennustustes pigem konservatiivsed,» seisab sillaplaani tutvustaval veebilehel.

Praeguste kalkulatsioonide järgi oleks keskmine sõiduauto piletihinna maksumus avamisaastal 16 eurot ning silla kasuliku elueana on plaanitud 70 aastat. Omakapitali osakaaluna on praegu arvestatud 25 protsenti, mis tähendab, et suurusjärgus 300-350 eurot peab tulema muudest rahastuallikatest.

Vaata tabelist lähemalt plaanitavaid sillahindasid!

 

Silla vajadust põhjendavad idee taaselustanud ettevõtjad sellega, et isegi pärast liiklusvoogude stabiliseerimist ei suuda tänases mahus toimiv parvlaevandus reisijate arvu kasvu nelja laevaga katta. Viimase 15 aasta liiklusvood näitavad üle neljaprotsendilist keskmist kasvu.

«2017. aasta 710 000 ülevedu viitab, et olemasolevad praamid ei jõua sellist liiklusvoogu teenindada. Kasvu jätkamisel oleks aastaks 2030 vaja juba vähemalt kahte lisapraami. Praamiliikluse jätkumisel saavutab liiklusvoog sama taseme võrreldes silla avamise järgse 15 protsenti tõusuefektiga aastaks 2033,» kirjeldavad ettevõtjad.

Liiklusprognooside võtmeteguriteks on turismi ja külastatavuse areng, muutused Saare- ja Muhumaa rahvaarvus, majanduslikud muutused ja autostumise kasv. Lisaks neile avaldavad liiklusprognoosile olulist mõju ülesõiduhinnad ja püsiühenduse avamine.

Eeldatavasti suureneb liikluvoog silla avamisega esimesel paaril aastal kümme kuni 20 protsenti. «Peamine kasu silla puhul tuleneb ajalistest võitudest. Kuna püsiühenduse alternatiivid võimaldavad oluliselt lühemaid ületusaegu, kui oluliselt parem parvlaevaühendus, on ajaliste kasude mõju suurus parvlaevaühenduse ja silla vahel oluliselt erinev.»

Ka ütlevad idee eestvedajad, et püsiühenduse positiivsete mõjude väljatoomine ei ole raske. Kõik need toetuvad varasemal sildade ehitamise kogemusel ja on kinnitatud järeluuringutega.

«Püsiühendus seob lõpuks ära Saared mandriga ning Saarte ligipääsetavus Eesti majandus- ja ühisruumile oleks sarnane teiste Eesti regioonidega,» põhjendavad nad. Ka vabaneb silla ehitusega inimese suurim väärtus ja sotsiaalne kapital, milleks on aeg. «Aastas hoitakse kokku ligi 2 miljonit inimtundi.»

Laiemas perspektiivis võib Suure väina ületamise võimalusi vaadelda kolmel tasemel, alates kohalikust kuni üleeuroopaliste koridorideni välja, mis ühenduvad teiste riikidega.

Silla laiem kasu: ligipääs Eesti teedevõrgule (riiklik vaatepunkt), Ligipääs Läänemere piirkonna TEN-T osadele (Euroopa vaatepunkt) ja Ligipääs naaberriikide võrgustikele (üleeuroopaline vaatepunkt).

FOTO: saartesillad.ee

Ka on Saaremaad mandriga ühendava silla ehitus vaid projekti esimene etapp. Teises etapis nähakse ette kahte suursaart ühendava silla ehitust. «Teises etapis ehitame silla Saaremaa ja Hiiumaa vahele!» kinnitavad plaani eestvedajad. Samas möönavad nad, et Hiiumaa silla ehitus sõltub ennekõike uuringute tulemustest.

Loe ka neid

Tagasi üles