Võlgadesse sattunud metsafirma juht: panin isikliku vara panti, et arved maksta (2)
8. aprill 2019, 15:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Makserasustesse sattnud hakkepuidu tootmise ja metsamaterjali kaubandusega tegelev United Loggers seljatas võlad ja pääses makseraskustest, kuid lahenduse leidmiseks pidi ettevõtte juht isikliku vara panti panema.
Tänane Postimees kirjutab ettevõtetest, kes sattusid ühel hetkel raskustesse, isegi sulgemise äärele, kuid erinevalt pankrotimeistritest ja varade kantijatest, suutsid nad arved tasuda ja äriga jätkata.
United Loggersi probleemid algasid nii nagu paljudel makseraskustes ettevõtetel – neile jäädi võlgu. Firmalt kaupa ostnud Taani partner läks pankrotti ja United Loggersil jäi saamata 3 miljonit eurot. Kõige raskemal ajal oli ettevõttel korraga 17 maksehäiret.
Tolles olukorras on nii mõnigi firma otsustanud viimased varad päästa, ettevõtte tühjaks teha ja võlad laokile jätta. «Seda kantimist soovitati mulle ka. Isegi juristid ütlesid, et ettevõtte varadest tühjaks tegemine ja varjusurma laskmine on tavaline ning kõik teevad seda,» rääkis United Loggersi juht Peeter Volke. Küsimusele, miks ta nõu kuulda ei võtnud, vastas Volke, et võlast ei ole tagasiteed. «Siin on mingid asjad, mis on mulle pühad. Võlg on võõra oma ja Eesti on niivõrd väike, et kui sa oma usalduskrediidi kaotad, eriti nii spetsiifilises valdkonnas nagu metsandus, siis on suhteliselt keeruline pärast tagasi tulla. Targem oli ennast kokku võtta ja asjad ära klaarida,» ütles ta.
Üheks motivatsiooniks olid ka ettevõtte sertifikaadid, mille saamiseks oli palju vaeva nähtud. Üks sertifikaat oli toona just tegemisel ja sellest ei tahtnud Volke niisama loobuda. «Ausalt öeldes ei mõelnud kordagi võlausaldajatele külma teha,» tunnistas ta. Samas lisas Volke, et kui võlad tekkisid, siis muutusid koostööpartnerid ettevõtte suhtes ettevaatlikuks. «Eks tankistide lugusid on turul palju ja kõigil on tekkinud eelarvamused. Me pidime toona tegema samanimelisi ettevõtteid tegevdirektorite kaasamiseks, aga arvati, et ka meie hakkame nüüd varasid kantima. Seda mustrit on Eestis sageli näha, et raskuste tekkimisel jäetakse võlad maha,» saab ta koostööpartneritest aru.
Olukorra lahendamiseks tahtis Volke alguses saneerimiskava koostada, ent see ei õnnestunud ajaliste probleemide tõttu. Saneerimine jäi ära, kuid praegu on ettevõtte võlad tasutud. Üleval on veel ajatatud maksuvõlg ja üks maksehäire. «Lahenduse leidmiseni läks tükk aega. Sai veel isiklikku vara panti pandud ja pangalt 150 000 eurot laenatud. Raha läks osaliselt võlausaldajatele tasumiseks ja osalt igapäevaste käibevahendite säilitamiseks, et saaksime tööd jätkata,» kirjeldas Volke.
Teistele raskustesse sattunud ettevõtjatele soovitab ta jääda positiivseks. «Olen näinud kõrvalt, kuidas kriitilisel ajal hakatakse pudelisse vaatama. Sellist asja ei tohi teha. Ei tohi sattuda ühe mõtte lukku ja tuleb vaadata laiemat pilti. Raha tuleb ja läheb ning sellega ei saa osta tervist ega õnne,» tuletas Volke meelde.