Rahapesuskandaali kahjunõude arutamine jääb uuele valitsusele
Reinsalu loodab USA abile

Danske Bank.

FOTO: Mihkel Maripuu

Tänasel valitsuskabineti istungil oli arutusel Isamaa justiitsministri Urmas Reinsalu ettepaneku nõuda rahapesuskandaali Eestile põhjustatud mainekahju sisse välispankadelt, otsuseni ei jõutud.

«Arutasime tõesti täna päris pikalt, et kas midagi on võimalik üldse välja nõuda. Kas Eesti hakkab midagi välja nõudma, seda veel ei otsustanud,» ütles peaminister Jüri Ratas tänasel valitsuse pressikonverentsil.

Ratas lisas, et valitsus otsustas, et rahapesuskandaali mainekahju võimalikku kahjunõuet tuleb edasi arutada. Selleks on tema hinnangul vaja maha istuda rahandusministeeriumil, välisministeeriumil ja justiitsministeeriumil ning kaasata tuleb ka Eesti pank ja finantsinspektsioon.

«Ja peale seda arutame seda uuesti kabinetis,» täpsustas Ratas. 

Kuna täna oli aga praeguse valitsuse koosseisu viimane istung, siis jääb see otsus juba uuele valitsusele.

Kompensatsiooni ei nõuagi Eesti

Nädal tagasi kirjutas Postimees Urmas Reinsalu sõnavõtust, et Danske rahapesu osas tuleb Eestile osaks saanud mainekahju eest kompensatsiooni nõuda.

«Kasumit pumbatakse Eestist laenudena välja ja nüüd saame veel nätaka vastu pead meie riigi maine osas. Keegi peab selle pulli eest maksma! Me kaalume võimalike hüvitiste küsimisi. Keegi peab selle mainekahju eest maksma,» ütles Reinsalu möödunud kolmapäeval.

Pärast tänast valitsuse pressikonverentsi oli Urmas Reinsalu oma väljaütlemistes juba veidi tasakaalukam. Ta selgitas, et mainekahju ei hakkaks välja nõudma mitte Eesti Vabariik, vaid hoopis Ameerika Ühendriigid, kellega Eesti peaks Reinsalu arvates paremat kriminaalõiguslikku koostööd tegema.

«Danske panga juhtumis on kindlasti ka puutumus Ameerika Ühendriikidega olemas, see allub nende jurisdiktsioonile. Ja kindlasti võib eeldada, et Ameerika Ühendriikides seda küsimust tõsiselt käsitletakse,» ütles Reinsalu Postimehele.

Ta lisas, et Ameerika Ühendriikide praktika on mitmetes juhtumites olnud selline, et kaasatakse uurimisse ka kolmandaid riike, kellel on olnud teemaga oma kokkupuude. Praegusel juhul siis Eesti. Kui tehakse kas kohtuväline kokkulepe või määratakse karistus, siis arvestatakse tema sõnul mainekahju summa määramisel ka selle kolmanda riigiga.

«Nendes juhtumites, mida Ameerika Ühendriigid on uurinud, on kompensatsiooni summad olnud 200 miljonist kuni kolme miljardi dollarini. Nii et kindlasti peaks minu hinnangul olema Eesti Vabariigi huvi teha Ameerika Ühendriikidega rahvusvahelist koostööd ja pidada silmas ka lisaks tõe tuvastamisele ja edaspidise rahapesu tõkestamisele kompensatsiooni kaalumist,» ütles Reinsalu.

Ajakirjaniku küsimusele, kellel siis lasub mainekahju summa väljamaksmise kohustus, vastas Reinsalu, et eks ikka äriühingul ehk teisisõnu Danske Pangal endal.

«Kui rääkida üldistatult, siis jah, juhul kui Ameerika Ühendriikide juurdlus jõuab otsusteni, et on reegleid rikutud ja selle eest on ette nähtud rahaline karistus, siis on kohustatud isikuks ikka juriidiline isik ehk äriühing,» sõnas ta.

Sellegipoolest ei ole Eesti Vabariigil endal kompensatsiooni väljanõudmisel Reinsalu sõnul erilist rolli, Eesti saab teha vaid koostööd.

«Küsimus ei sõltu praegu Eesti valitsuse otsusest. Kui USA-s hakatakse seda juhtumit uurima, siis nad tegelikult uurivad seda autonoomselt sellest, mida Eesti Vabariik arvab või ei arva,» tõdes ta.

Reinsalu lisas, et praegu on Eesti jaoks põhiküsimus see, kas oleme valmis astuma vastavaid samme, et sellisesse koostöösse strateegilise partnerina panustada.

«Kui oleme passiivsed, siis ei pruugita neid hüvitisi määrata Eesti Vabariigi kasuks. Niisama ei juhtu need asjad,» usub ta.

Tagasi üles
Back