Raivo Hein hiinlaste hiljutisest huvist Saaremaa silla vastu: veel tuhat delegatsiooni tahaks siia tulla

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ettevõtja Raivo Hein

FOTO: Madis Sinivee

Saaremaa silla idee elustanud ettevõtja Raivo Heina sõnul ei tasu hiinlaste hiljutist käiku Saaremaale ületähtsustada, kuna projekti vastu huvitundjaid on palju. Ühtlasi räägivad Hiina raha vastu riigi enda poliitilised ja julgeolekuotsused.

Saarte Hääl kirjutas septembri alguses, kuidas Hiina riiklik ehitusfirma China Construction Communication Engineering Croup käis Muhumaal ja kinnitas oma valmisolekut osaleda Muhu saare ja Mandri-Eesti vahelise silla rahastamisel ning ehitamisel.

«Saaremaa sild muutub reaalsemaks, kui kaasata raha, mis ei koorma Eesti riigi eelarvet ja selline võimalus hiinlastega on tekkinud,» lausus toona Hiina ettevõtte esindajatega Muhus käinud Andrus Villem, kes oli aastaid tagasi teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni nõunik.

Teisigi Hiina ettevõtteid tulemas

Seda visiiti ei tähtsustaks aga üle Saaremaa silla idee ellu äratanud ettevõtja Raivo Hein. «No see käik oli lihtsalt viisakus- ja tutvumiskäik. Neid Hiina ehitusdelegatsioone tuleb lähiajal veel. Lausa Hiina ehitusdelegatsioonide liit – kes rajab infrastruktuurifonde –, on oktoobrikuus Tallinnat väisamas suurte ja tähtsate juhtidega,» märkis ta. 

Hein lisas, et ta isiklikult on läbi EASi kolme Hiina ehitusfirmaga Saaremaa silla teemal suhelnud ja projekti kohta infot jaganud. Mäletatavasti jõudis Hein koos Raivo Kütiga pool aastat tagasi väga konkreetse silla projektini, kus olid ka esialgsed hinnakalkulatsioonid. Selle kohaselt võiks projekt maksma minna 400–450 miljonit eurot.

«Hiina on niivõrd suur riik. Kui sealt üks väike delegatsioonike kohal käib, siis tegelikult on veel neid tuhat tükki, kes tahaks tulla,» lausus ettevõtja. Heina sõnul on hiinlaste enda tahtmisest olulisem, millisele seisukohale silla osas asub lõpuks valitsus. Siinkohal viitas ta parasjagu pooleli olevale uuringule, mis peaks andma ka silla täpsema maksumuse.

«See saab joone alla alles järgmisel aastal märtsi lõpus. Uuel valitsusel on siis otsustamisekoht, kuidas edasi minna,» lausus Raivo Hein. Ka rõhutas ettevõtja, et küsimus ei ole ainult hiinlastes.

«Ka teised infrastruktuurifondid, ehitajad ja ettevõtted siitsamast Euroopast – ja Ameerikast – on selle projekti vastu huvi tundnud ja soovivad osa võtta konkursist. Kui see ükskord välja kuulutatakse,» rääkis Hein. Euroopa näitena tõi ta välja 2005. aastal loodud Prantsuse infrastruktuurifondi Meridiami, kes ehitas näiteks Limericki tunneli Iirimaal ja A5 kiirtee Austrias. 

Võivad oma rahaga riigi pantvangi võtta

Ettevõtja möönas, et hiinlaste kasuks räägib see, et neil on lõputult raha ning kogemusi. «Kui veel kümme aastat tagasi räägiti neljast või viiest aastast, siis nad ehitaks Muhu ja mandri vahelise silla praktiliselt kahe aastaga valmis,» kirjeldas Hein. 

Kuigi hiinlased väga otsivad infrastruktuuriprojekti, mis aitaks neil Euroopas jala maha saada, räägivad nende vastu Hiina riigi poliitilised ja julgeolekuotsused. Tahab ju Tallinna-Helsingi tunneli idee hiljuti jõuliselt elustanud Soome ettevõtja Peter Vesterbacka samuti selle ehituseks Hiina raha kasutada, kuid nii Eesti kui Soome valitsused on Hiina raha kaasamise teemadel targu vaikinud.

«Alles hiljuti lugesime ju lehest, kuidas Hiina on Aafrika riigid rahaga üle puistanud ja nüüd nad peavad selle sunnitud abieluga kogu aeg arvestama ja neile mõnusalt järgmised sada aastat intresse maksma. See ongi seesama riikliku poliitika küsimus,» lausus Hein.

Saaremaa püsiühenduse erinevate alternatiivide osas viib valitsus tellimusel sotsiaalmajanduslikku ja finantsanalüüsi läbi maanteeamet. Selle käigus püütakse välja selgitada erinevate alternatiivide otsesed ja kaudsed kulud ning tulud. Hinnatakse kolme lahenduse võimalikkust: lõunapoolne sild, põhjapoolne sild ja tunnel.

Valitsus võib ka loobuda sillaplaanist

MKMi pressiesindaja Mihkel Loide sõnul peab finantsanalüüs andma vastuse küsimusele, milline tehniline alternatiiv ning finantseerimismudel on riigi jaoks rahaliselt kõige mõistlikum ning millised on iga alternatiivi rahavood ning tasuvus.

Sotsiaalmajanduslik analüüs peab aga tooma selguse, milline tehniline alternatiiv ning finantseerimismudel on sotsiaalmajanduslikult kõige tasuvam ning milline on iga alternatiivi tasuvus.

Analüüsi valmimise järel esitatakse tulemused ja omapoolsed valitsusele, kes peab selle alusel otsustama, kas ja millise Saaremaa püsiühenduse alternatiiviga tööd jätkatakse.

Tagasi üles