Neli päeva tibuskandaali: šokeerivast leiust Talleggi lubaduseni osta töökorras hukkamisliin

Loo alevikus asuva Talleggi haudejaama kõrval seisvates prügikastides säutsusid nädalavahetusel munakoorte ja surnud lindude vahel ka elusad tibud.

FOTO: Kaader videost

Esmaspäeval lahvatanud Talleggi tibuskandaal, kus prügikasti olid sattunud elusad tibud läbisegi surnutega, on neli päeva hiljem taandunud selleni, et ettevõtte lubab osta noorlindude hukkamiseks uue seadeldise.

Nn Talleggi tibuskandaal sai alguse esmaspäeval, 21. augustil, kui meediasse jõudsid möödakäija filmitud kaadrid Talleggi Loo alevikus asuva haudejaama kõrval prügikastis säutsuvatest tibudest, kes olid sinna visatud läbisegi munakoorte ja surnud lindudega.

Tallegg väljendas samal päeval kahetsust, et selline juhtum on aset leidnud. Ettevõtte linnukasvatuse algtootmise direktori Eve Samuli kinnitusel oli tegu loomade heaolu põhimõtete jämeda rikkumisega. Tema sõnul asus ettevõte tegelema reeglite eiramist põhjustanud asjaolude välja selgitamisega.

Ka Talleggi omanikfirma, Soome toiduainetetööstusettevõtte HKScan Baltikumi äriüksuse juhi Anne Mere kinnitusel oli Talleggi haudejaamas ilmsiks tulnud rikkumine jäme loomade heaolu eiramine. «Meil on väga kahju, et meie haudejaamas selline juhtum aset leidis, ning ma siiralt vabandan selle pärast,» sõnas Mere samal päeval.

Reageerisid loomakaitsjad, veganid ja avaliku elu tegelased

Talleggi haudejaamas juhtunule reageerisid teravalt ja häälekalt loomakaitseorganisatsioonid, nii veganid kui lihasööjad ning erinevad avaliku elu tegelased.

«Selline on paraku tänapäeva loomakasvatuse reaalsus,» kommenteeris loomakaitseorganisatsioon Loomade nimel samal päeval. «Väetid tibud on broilerikasvanduste jaoks väärtusetud, sest nad ei ole piisavalt kasumlikud.»

Loomakaitseorganisatsioon lisas, et nende aktivistid käisid esmaspäeval ka kohapeal lootuses tibusid päästa, kuid selleks ajaks olid prügikastid juba tühjad. 

Veganitest kultuuritegelased märkisid, et kuigi video oli häiriva sisuga, siis on neil heameel, et see probleem avalikuks tuli, kuna seniajani on arvatud, et see on muu maailma probleem, mida Eestis ei esine. 

«Eestis on ka varasemalt lekkinud videoklippe ja infot loomade olukorra kohta tööstuses. Näiteks 2011. aastal avalikustati kaadrid mitmetest Eesti sigalatest, kus avanenud vaatepilt oli kurb. Ka on korduvalt näidatud probleeme karusloomafarmides. Talleggis toimuv on ehmatav, aga kindlasti mitte erandlik,» märkis samas Eesti Vegan Seltsi juhataja Ireene Viktor.

Europarlamendi saadik Urmas Paet märkis teisipäeval, 22. augustil Facebookis, et ta ei kujuta ette, et Tallegg sellise teguviisiga oma olukorda turul parandab. «Kes on veel valmis Talleggi tooteid ostma? Mina mitte,» teatas poliitik sotsiaalmeedias.

Samas tuntud eurolaulik Ivo Linna ütles, et eestlased on alati liha söönud, mistõttu ei arva ta, et siin loobutaks selliste juhtumite avalikuks tuleku järel lihasöömisest täielikult.

Video Talleggi prügikastis leitud tibudest Ivo Linnat tema enda kinnitusel lihasöömisest ei võõruta. «Ka nõukaajal nägi õudsaid videosid lihafarmidest, kuid see kohe kindlasti ei pane mind kana mitte sööma,» selgitas ta.

Veterinaaramet tuvastas põhjuse

«Eks Talleggis oli tegemist töötaja vilumatusega, sellist asja ei saa kindlasti lubada. Südametu töötaja eksis,» pakkus Sakala Haudejaama juhatuse liige Marek Tanvald. Tema kinnitusel kingivad nemad ise oma kuketibud ära maainimestele ning ei pea neid hukkama.

Mitmed teised Eesti munatootjad ütlesid Postimehele, et nad ostavad lindusid sisse ja ise nende väljapraakimisega ei tegele.

Teisipäeval, 22. augustil andis ka veterinaar- ja toiduamet teada, et käis intsidendi ilmsiks tuleku järel koheselt esmaspäeval Talleggi haudejaamas tibude prügikasti surema jätmist kohapeal uurimas ja otsustas alustada väärteomenetluse.

Ühtlasi ütles amet, et nad tuvastasid, et pühapäeval, 20. augustil oli rikkis seade, millega tavapäraselt koorunud elujõuetuid tibusid võimalikult humaansel viisil hukatakse. Seetõttu alustati menetlus, mille käigus selgitatakse välja, miks elusad tibud jäätmekonteinerisse sattusid.

Loomakaitseseaduse kohaselt on kuni ühepäevaste tibude hukkamine lubatud ning selleks võib kasutada ainult spetsiaalset töökorras seadet ja näeb ette võimaluse ettevõtjat karistada kuni 3200 euro suuruse rahatrahviga.

Kolmapäeval, 23. augustil tegi Talleggi omanikfirma HKScan Baltikumi juht Anne Mere täiendava avalduse, milles märkis, et meedias levima hakanud väide, nagu hukataks Talleggi haudejaamas kuketibusid, ei vasta absoluutselt tõele. 

Talleggi haudejaamast suunduvad farmidesse kasvama nii kuketibud kui ka kanatibud ning soopõhiselt ühtegi lindu välja ei praagita, ütles Mere. 

Tema kinnitusel hukatakse haudejaamas vaid need tibud, kus embrüo on väljahaudumata, tibu sünnib surnuna või elujõuetuna ehk kus ta ei suuda end jalgadel kanda, rebukott ei ole kõhul korralikult sissetõmbunud, ta on pime või ristnokaga.

«See, et seadeldise rikkest ei jõudnud info koheselt õigete inimesteni ning elujõuetud tibud jõudsid konteinerisse, oli tõsine reeglite rikkumine, millele ei ole õigustust,» nentis samas Talleggi omanikfirma juht.

Talleggi toodete tarbimisele ei pruugi mõju avaldada

Samal päeval reageeris juhtunule ka üks Talleggi konkurentidest, kodumaine munatootja DAVA Foods Estonia AS, kelle tegevjuht Vladimir Sapožnin soovis rõhutada, et munatööstuse tootmisprotsessis tibusid munadest ei sünni. 

«Munatööstusel puudub igasugune seos ebainimliku tibude kohtlemise skandaaliga,» rõhutas Sapožnin, paludes, et selle skandaali ja munatööstuse vahel ei loodaks mingit seost.

Kolmapäeval läbiviidud tänavaküsitluses tunnistasid inimesed Postimehele, et mõneks ajaks võttis see juhtum neil kanamunade isu ära. Küll aga nenditi ka, et Tallegg on niivõrd pikalt turul olnud, mistõttu võib juhtunu reaalne mõju tarbija harjumistele olla väga väike.

Täna, neli päeva pärast skandaali lahvatamist andis HKScan teada, et Talleggi haudejaam ostab uue liini, et tagada edaspidi haudejaamas töökindlus.

«Seni elujõuetute lindude ja väljahaudumata embrüote hukkamiseks kasutatud seadeldis läbib põhjaliku hooldusremondi ning jääb kasutusele varuseadmena,» märkis ettevõtte pressiteate vahendusel.

Ühtlasi ütles HKScan, et ettevõte tellib loomade heaolu auditi ülemaailmselt tunnustatud sõltumatult väliseksperdilt, kellel on haudejaamade protsesside hindamise ja parandamisega laialdased kogemused.

Mõned tunnid enne seda saatis meediale pressiteate ka R-kiosk, kes ütles, et nende omanikfirma, üle-euroopaline jaekaubanduskontsern Reitan Grupp on võtnud vastu otsuse loobuda puurikanade munade kasutamisest oma kaubamärki kandvates toodetes aastaks 2025. 

«Üleminek toimub järk-järgult, et tagada R-kioskis müüdava toidu valmistamiseks piisavad kogused ja säilitada toodete tänane hinnatase,» märkis ettevõte pressiteates.

Tagasi üles