Tallinna börsi juht: börsile võiks viia koguni 12 riigifirmat

Tallinna börs langes detsembris 5,23 protsenti.

FOTO: Tairo Lutter

Kui seni on riigiettevõtete võimaliku börsile viimise arutelus käidud välja maksimaalselt nelja-viit riigifirmat, mis võiks kvalifitseeruda börsikõlblikuna, siis Tallinna börsi juht Kaarel Ots ütleb, et tänasest 35 riigiettevõttest võiks lausa 12 olla börsil esindatud.

«Olen veendunud, et riigiettevõtete börsile viimine on vajalik. Miks? Näen selles võimalust efektiivsuse kasvuks läbi avaliku kontrolli ja suurenenud läbipaistvuse, mis omakorda aitab kiirendada  ettevõtete arengut ja parandades tulemusi, mis omakorda edendab meie kõigi elu,» rääkis NASDAQ Tallinna juht Kaarel Ots.

Ta juhtis tähelepanu sellele, kuidas Harvardi ülikooli professor Andrei Shleifer on kirjutanud, et kui 1940. aastatel kalduti maailmas pooldama riiklikku kontrolli ettevõtete tegevuse üle, siis viimase 30 aastaga on olukord kardinaalselt muutunud. «Riik on reeglina nõrk innovaator – mis on ettevõtete arengu seisukohalt ülioluline –, ning riigiametnikud ei ole piisavalt motiveeritud kontrollima ettevõtte kulustruktuuri ja kvaliteeti,» kirjeldas Ots põhjendusi.

Tallinna börsi juht Kaarel Ots. Foto: Eero Vabamägi

FOTO: Eero Vabamaegi/PM/SCANPIX BALTICS

Tallinna börsi juht on seda meelt, et riik ei peaks sajaprotsendilist osalust omama mitte üheski ettevõttes. «Ma lihtsalt ei näe sellel mingit eelist ei riigile ega kodanikule,» märkis Tallinna börsi juht. Küll aga pakub ta erinevalt seni avalikkuses kõlanud väidetest välja, et 12 ettevõtet 35 firmast, kus Eesti riik omab osalust, võiksid börsil esindatud olla.

Ettevõtted, mida Ots silmas peab, on Eesti Energia, Elering, Tallinna Sadam, RKAS, Eesti Post ehk Omniva, Nordica, EVR Cargo, Eesti Loto, Eesti Raudtee, Tallinna Lennujaam, Eesti Liinirongid ja RMK. Siin pakub ta välja vähemalt neli varianti, mida võiks nende ettevõtete börsile viimisel kaaluda ja mis kõik on tema kinnitusel riigile kasulikud.

Need on: ettevõtte noteerimine börsil, uute aktsiate või võlakirjade emiteerimine selleks, et kaasata raha investeeringuteks, müüa samal eesmärgil mingi osa ettevõttest läbi börsi ning müüa ettevõte strateegilisele investorile, noteerides selle börsil osaliselt. 

Otsa sõnul nähtub sellest, et ilmtingimata ei ole vaja ettevõtteid müüa.  «Läbipaistvuse ja kvaliteedi  parandamiseks piisab ka ettevõtte noteerimisest. See tähendab, et ettevõte järgib aruandluses ja kommunikatsioonis börsireegleid, samas raha kaasamata ja osalust «lahjendamata»,» märkis ta. 

Samas toonitas Tallinna börsi juht sarnaselt investeerimispankur Henrik Igasta Postimehele öelduga, et riigiettevõtete börsile viimisel võtmeküsimus on ajastus. «Aktsiaturud on tipus ja võlakirjad kauplevad 0 protsendi või negatiivse tootlusega,» põhjendas ta, miks seda oleks just praegu soodne teha. 

Ots on veendunud, et riigiettevõtete lisandumine muudaks börs likviidsemaks, suureneksid pensionifondide investeeringud Tallinna börsi ettevõtetesse, kasvaks välismaiste institutsionaalsete investorite huvi Eesti ettevõtete vastu, kasvaks inimeste säästude paigutamine Eesti majanduse arengusse ja suureneksid ettevõtete investeeringud, luues uusi töökohti. 

«Tundub win-win-win (kõik osapooled võidavad) ja lihtne? Tegelikult ongi,» kinnitas Ots. Nüüd on lihtsalt võti fookuse hoidmises, proaktiivsuses ja järjepidevuses. «Targalt tegutsedes võidavad sellest kõik,» on Tallinna börsi juht veendunud.

Riigiettevõtete börsile viimise kavatsusest andis SDE, IRLi ja Keskerakonna loodav valitsusliit teada laupäeval. Seni on sel teemal sõna võtnud ekspertide ja riigifirmade juhtide hinnangul börsikõlbulikud suurusjärgus kolm kuni viis riigifirmat. Nende seas on läbi käinud Elering, Eesti Energia, Tallinna Sadam, Tallinna Lennujaam ja ka Eesti Post ehk Omniva. 

Loe lisaks ka:

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles