ALPAKA uus sallide ja pleedide kollektsioon pakub loodusest inspireeritud silmailu ja soojust ALPAKA on 2007. aastal loodud Eesti juurtega bränd, mis ühendab Andidest pärit kvaliteetse materjali minimalistliku ja selgelt eristuva põhjamaise tegumoega. Alpakade hinnalisest nahast ning villast valmistatud luksuslikud rõivad ja interjööritooted pakuvad sõnulseletamatut pehmust ja kestvat stiili. Sel hooajal pakub soojust ja silmailu uus kudumite kollektsioon, mida tutvustab alati stiilne ja võluv Maarja Jakobson.
Sädeinimene Eha Rünne: mitu rauda tules aitab rasketest aegadest üle Eha Rünne on energiat täis ja eluga igati rahulolev inimene – tal on õnne olnud tegeleda sellega, mida süda on õigeks pidanud. Oma sisehäält usaldades ning lähedaste head nõu kuulda võttes on legendaarne kettaheitja ja kuulitõukaja, kes muide on võitnud rekordilised 68 täiskasvanute Eesti meistritiitlit ning käinud kaks korda olümpial, saavutanud palju. Viimased 18 aastat on naine olnud Viimsi koolis kehalise kasvatuse õpetaja ning paralleelselt olnud läbi terve elu treener. Ta on ka ema ja abikaasa ning hea sõber ja tuttav paljudele, kaasaarvatud sõjaveteranidele, kelle taastusravisse naine rõõmuga panustab. Kuid eks elu on naise teele lükanud ka raskemaid hetki.
Õe peanaha probleemist turbast looduskosmeetikani Kui muidu kasutatakse turvast rohkelt kütteväärtuse ja väetise loomiseks, siis pole enam sugugi haruldane, et seda rikkalikku koostisega maavara, mis teatud kihis rabas sisaldab niinimetatud raviturba omadusi, kasutatakse ka ilutoodete valmistamiseks üldse mitte kaugel, siinsamas Eestis. Balneoloogilisest ehk rahvakeeli raviturbast ilutoodetele keskenduva Aesti asutaja Heiki Kanne räägib lähemalt, kuidas ta ideeni jõudis, miks turvas nii eriline on ning annab nõu, kuidas pealtnäha looduslikul ja päriselt looduslikul vahet teha.
Eestlased valmistavad vanadest rehvidest ja plastpudelitest jalatseid Aina enam on hakatud tootearenduse juures mõtlema jätkusuutlikkusele ja et kõik see, kuidas ja mis materjalist toode valmib, milline on selle lugu ning kes seda valmistab, oleks täpselt teada. Tartus peamiselt baleriinasid valmistava KIRA tegevjuht ja kaasasutaja Sirli Ratasepp räägib lähemalt, kui lihtne või keeruline on Eestis tulla jalatsite tootmise ideega turule, mida taaskasutatud materjalidest kingade valmistamine endast täpsemalt kujutab ning kuidas eestlased seda tänapäeval hindavad.
Karjääripööre või karjääripöörasus, kui otsustad keskealisena jätta hea ameti, et alustada nullist? Juuksurist juristiks, seejärel päästevaldkonnas tipptegijaks või ajakirjanikust medõeks otse koroonaepitsentrisse. See on vaid väike osa ameteid, millega tublid ja ettevõtlikud naised, Angela Randmets ja Maret Rannala, on oma elu jooksul kokku puutunud. Angela räägib, et üks tema õhtujuhist, näitlejast ja lavastajast hea tuttav ütles kord, et läks näitlemist õppima seepärast, et näitleja saab ühe elu asemel elada kümneid erinevaid elusid. Tänaseks teavad nii Angela kui Maret, et kas just kümneid, aga mõned erinevad elud õnnestub ühe elu jooksul ära elada ka neil, kes ei karda karjääripöördeid ja kel on kuraasi vastu võtta väljakutseid, mida elu neile peaaegu, et kandikul ette kannab.
Gratitude Services asutaja Gerli Palgi: aastaga olen õppinud selgeks rohkem kui 10 ametit Jah, see on tõsi! Ühe aastaga on võimalik selgeks õppida enam kui 10 ametit, sest ettevõtjaks hakkamine seda oma algusaastatel nõuab. Gratitude Services, mis alustas aasta tagasi oma tegevust, toona veel vaid kalmistutele küünalde saatmise teenusega, ning sai hoo sisse tänu töötukassa toetusele, on teinud läbi tubli arengu – nüüd pakutakse hauaplatside terviklikku hooldusteenust enam kui 300 kalmistul üle Eesti. Mida aga tegelikult kujutab endast ettevõtjaks hakkamine, kui palju on selle aastaga õnnestunud ja kui palju ebaõnnestunud, räägib Gerli avameelselt järgnevas intervjuus.

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
Kahe naise päriselu: mis saab, kui ühel päeval avastad, et sa justkui ei sobigi kusagile tööle? «2017. aasta sügishommikul, kui lapsed olid kooli-lasteaeda saadetud, otsisin välja Töötukassa infonumbri ja helistasin: «Tere, olen kõrgharidusega kolme lapse ema, viis aastat kodus olnud ja nüüd on tunne, et ma ei oska omal alal enam midagi!»,» meenutab Joanna Kõpper päeva, mil piltlikult öeldes sai juristist florist iseenda loodud ettevõttes. Selles loos räägib oma ettevõtjaks kujunemise teekonnast ka Marleen Kim Anh Luong, 22-aastne noor naine, kes koroonaviiruse tõttu kaotas palgatöö, kuid peagi pärast esmast masendust end käsile võttis ning oma unistusi täitma asus – samuti ettevõtjana.
Ema-tütre ühisettevõte loob vanast mööblist uueväärseid ja ainulaadseid mööbliesemeid Ene ja Eelika Sinisalu on ema ja tütar, kes jagavad ühist kirge – mõlemad armastavad ja hindavad kõrgelt mööbli restaureerimist. Umbes pool aastat tagasi taotlesid naised töötukassast ettevõtluse alustamise toetust ning asutasid ettevõtte Redeko OÜ, mille alt tegutsevad nad mööbli re-disainimisega brändi Sihvakas Sohva nime all. Ettevõtte põhitegevuseks on peamiselt küll mööbli re-disain ehk taaskasutus mööblist disainlahendusega uueväärse mööbli tootmine, kuid selle kõrval pakutakse teenusena ka diivanikatete vahetust, vana mööbli tuunimist ja restaureerimist.
Koondatud mehe lugu – vähem kui kahe aastaga ehitusfirma omanikuks. Kuidas on see võimalik? Koondamine on hirmus sõna ning veelgi hirmutavam on selle tähendus – kaob töö, kaob sissetulek. See on justkui ülekohus, sest töötaja pole teinud midagi valesti, kuid sellegipoolest tema teeneid enam ei vajata. Need, kes seda on kogenud, teavad, et see tähendab pinget, haavatud tundeid, segadust ja palju muudki. Nii juhtus mõni aeg tagasi Kuldar Soituga, kes ühel päeval oli elementmaju tootvas ettevõttes müügijuht, teisel hetkel töötu. Keerulisemaks tegi olukorra fakt, et peres kasvab kolm last ning harjumuspärane stabiilne palk oli koondamise hetkest kadunud. Mida teha, kui elu keerab sinu eest uue lehekülje ning avastad, et sul puudub plaan, isegi haridus?
Hüpoteeklaen aitab ettevõtetel rahastada pika tasuvusajaga investeeringuid Holmi ärikliendi segmendijuhi Aron Jägeri sõnul ei ole väikeettevõtjad vaatamata keerulistele majandusoludele kaotanud huvi võtta käsile suuremaid investeerimisprojekte. Et julgustada ettevõtteid viima ellu pikema tasuvusajaga arendusprojekte, pakub Holm traditsioonilisest ettevõtetele mõeldud väikelaenust soodsama intressimäära ja kuni 10-aastase tagasimakseperioodiga laenu kinnisvara tagatisel ehk hüpoteeklaenu.
Titaanist abielusõrmuste meister: titaaniga on nii, et korra kannad, jäädki kandma Kahtlemata on käsitöö ja ehtekunsti maailmas konkurents tihe. Et teistest erineda, mõeldakse uusi lähenemisi ning otsitakse uusi materjale. Silma paistavad need, kel unikaalne disain ja lugu. Peamiselt titaanist abielusõrmustele spetsialiseerunud Karpdisaini looja ja ehtekunstnik Reivo Karp räägib, kuidas tema hobist äri sai, kui lihtne või keeruline Eestis ehtekunstiga tegeleda on ning kes ja miks võiks kaaluda traditsioonilise kullast abielusõrmuse asemel hoopis titaanist sõrmust.
TUUB – kahe naise reisikirest kasvas armastatud kaubamärk «Istusime Kadriga (Kadri Vahe – toim) kuus aastat tagasi tema tillukeses katusekorteris ning mõtlesime, et võiks midagi koos teha, sest meil tulid asjad üheskoos kuidagi mõnusalt välja, hea sünergia oli õhus. Meile mõlemale meeldis reisida ja pigem kerge pagasiga ning olime tihtipeale ka kuskil maailma eri otsades samal ajal. Me poleks saanud teha koos mingit paiksust nõudvat asja, näiteks kohvikut pidada. Kadrile meeldivad lahedad riided ja minul on rõivatööstuse taust,» alustab Tiiu Roosma, üks brändi loojatest TUUBi lihtsa kaasakiskuva looga: kuidas ajurünnakust elutoas kasvas välja mainekas kaubamärk.
Coffee People tootmisjuht Arnold Ilves: elu on liiga lühike, et tarbida kräppi Kõik inimesed, kes joovad kohvi on vähemalt kord elus saanud maitsta nii head kui halba kohvi ning leidnud end mõttelt – kuidas leida oma maitsele sobivaim, mis pakuks seda tõelist maitseelamust ning filmilikku naudingut. Coffee People tootmisjuht Arnold Ilves soovitab selleks ette võtta üks avatud meelega kohviretk ning lubada endale uusi maitseid, sest teekond ideaalse või vähemalt ideaalilähedase kohvi ja kohvioa leidmiseni võib olla küll pikk, kuid rikkalik ja täis üllatusi.
Looduslikud alternatiivid kosmeetikale - Pure Cosmetics Eesti tekkelugu Kui keegi oleks mulle kolm aastat tagasi öelnud, et 2019. aasta sügiseks on Pure Cosmetics Eesti kasvanud selliseks, nagu me seda tänasel päeval näeme, oleksin ma südamest naernud ning vastanud vestluskaaslasele vähemalt sama fantaasiarikka steidmendiga. Olin siis äsja lõpetanud koolid, tulevik tundus veel küllaltki ähmane ning ei saa ka öelda, et minus oleks väga palju julgust tollel hetkel olnud (tagantjärele saan ma öelda, et see oli seal kusagil ihtsalt koguaeg peidus). Lisaks armastan ma reisida ning kui tavaliselt pannakse kohver peale reisi painipaika, siis mul ootab see toanurgas avatuna, et meelde tuletada – “on aeg minna”! Ei tundu just ühe noore ja entusiastlikku ettevõtja kirjeldusena?
Minu OMA Idee luua OMA Care sai alguse eelkõige isiklikust vajadusest. Aastal 2012 kui sain esmakordselt emaks laienes märgatavalt ka minu silmaring osas, mis tooteid kasutame enda ja kodu hooldamiseks. Aasta turgu uurides sai selgeks, et kosmeetikaturul on puudu looduslik keha- ja nahahooldusbränd, mis oleks terviklik ja kataks kõik kategooriad. Bränd, mis oleks puhas nii seest kui väljast. Looduslik, nahasõbralik ja taskukohane, kuid samas efektiivne. Sealt saigi alguse idee luua enda bränd, bränd mida tunnen ja usaldan läbi ja lõhki. Pidades pikalt nõu asjatundijatega ja tehes uurimistöid olin valmis alustama protsessi.
Boheemlaslik looduslaps oma äriga maailma vallutamas! Bonobo sündis 2014. aastal, mil maailmarändur ja ratsionaalne boheemlaslik looduslaps Kristi Kalluste hakkas otsima väga leebeid ja looduslähedasi alternatiive tavapärastele ihuhooldustoodetele. Alguses katsetas naine kreeme teha iseenda tarbeks kodus, seejärel tekkisid juba kindlad huvilised sõbrannade ja tuttavate seas. Bonobo oligi sündinud. Kristi soov siduda omavahel kosmeetika ja Eestimaa väekad taimed viis ta õppima metsamoor Irje Karjuse juurde. Seal omandatud teadmised on loonud oskuse ühendada omavahel looduse jõud, taimede tarkus ja naiseks olemise sisemine teadlikkus.
Taas tuleb ettevõtlusnädal – milleks?! Mõni traditsioon tundub nii iseenesestmõistetavana, et ei teki isegi küsimust, miks me teatud ajal kindlaid asju teeme. Eestis juba neljateistkümnendat korda oktoobri alguses toimuva ettevõtlusnädalaga hakkab kujunema juba sama moodi. On ju igati loogiline ja ootuspärane, et ettevõtlikkust kui majanduse mootorit on vaja nii väärtustada kui populariseerida. Seda enam, nende aastatega sirgunud uus põlvkond ning infotehnoloogia ülikiire areng on muutnud ka ettevõtlusmaastiku tundmatuseni.
Tagasi üles
Back