Kreeka julgeolekujuõud panevad pealinna keskuse täna pretsedenditusse piiramisrõngasse, kuna valitsus kardab, et Saksa kantsleri Angela Merkeli kiiruga korraldatud visiit toob kaasa vihaste kreeklaste vägivaldseid meeleavaldusi.
Ateena barrikadeerub Merkeli tuleku puhuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Okkalisest vastuvõtust, mis Merkelit Ateenas oodata tõotab, andsid juba eile märku tänavail protesteerivad pensionärid.
«Minu pensionit on juba kärbitud üle 30 protsendi. Ja nüüd tuleb veel üks kärbe,» ütles endine reaalainete õpetaja Stavros Fotakis, viidates 4,7 miljardi eurostele värsketele palga- ja pensionikärbetele 2013. aasta eelarves.
«See on Saksa poliitika, mis Lõuna-Euroopale seda kasinust peale surub... Kreekas on just vanadel seepärast väga raske,» lisas ta.
Pensionärid olid planeerinud marssida läbi Saksa saatkonna eest ning siirduda ELi peakorteri juurde, kuid nende tee tõkestas raskes relvastuses märulipolitsei.
Eile õhtuks oli parlamendihoonet presidendipalee ja peaministri bürooga ühendav avenüü ääristatud barrikaadidega, takistamaks kogunevaid ametiühingutegelasi.
Kreeka meedias on Saksa kantslerit kujutatud natsi univormis, mitmel korral on põletatud teda kujutavat nukku.
Nüüd kardetakse, et külaskäik, mis piirdub küll vaid kõnelustega peaministri Antonis Samarasega ning kohtumistega president Karolos Papouliase ja Kreeka ärieliidiga, võib vallandada laialdased tänavarahutused.
Vaenulikuks vastuvõtuks on valmistumas abipaketi-vastased erakonnad, marssimine parlamendi ette on siiski ära keelatud.
«Riigis on kiiresti kujunemas humanitaarkriis, aga ma ei usu, et Merkel ja Samaras sellest homme (teisipäeval) räägivad,» ütles 38-aastane pangatöötaja Nikos Papatriantafyllou Syntagma väljakul. «Nemad räägivad ainult numbritest. Ja seepärast me plaanimegi sooja vastuvõttu.»
Taas on hakatud kõnelema Kreeka nõudmisest – mida Berliin tõrjub – Teise maailmasõja aegse okupatsiooni ajal vägisi võetud laenu tagasimaksmisest.
Kantsleri kuuetunnine külaskäik – peaministri kutsel, kes tegi oma esimese ametliku visiidi juulikuus Berliini – peaks kujutama endast kinnitust, et Kreekal lubatakse euroalasse edasi jääda, võttes tagasi aasta alguse poole väljaöeldud looritatud ärhardused.
Mõned kreeklased tervitavad Merkeli tulekut. «Et ta üldse on valmis siia tulema, juba see on tugev sõnum toetusest,» ütles üks ametnik.
«Ma arvan, et see on positiivne,» ütles Ateena ülikooli majandusprofessor Stavros Drakopoulos. «Ta oleks juba varem pidanud tulema, aga see näitab solidaarsust mitte üksnes Kreekaga, vaid kogu Lõuna-Euroopaga.»
Mõnede jaoks ei leevendaks aga ükski Merkeli žest viha sakslaste poolt pealesurutud kasinuse peale – nagu paljud olukorda tõlgendavad. «Pole kedagi, kes oleks Kreekasse vähem teretulnud,» ütles üks ärimees.
«Kui ma oleksin Merkel, siis ma Kreekasse ei tuleks,» ütles endine parlamendiliige Nikos Georgiadis.
Kõigi eelduste kohaselt rõhutab Merkel, et Ateena peab rakendama oma viimase eelarve- ja struktuursete reformide programmi ega tohi seejuures taotleda Euroopa partneritelt täiendavat finantsabi, kuigi riigile prognoositakse sügavamat majanduslangust, kui seni arvati.
Tänavu peaks Kreeka majandus langema 6,5 protsenti, mullu kogunes langust 7,1 protsenti.
Vastuseis edasisele kasinusele on ühendanud vasak- ja parempoolsed polulistlikud poliitikud. Parlamendi peamise opositsioonipartei, vasakpoolse Syriza liider Alexis Tsipras kutsus protestijaid üles rahumeelsusele, rõhutades samas, et kestev kasinus «toob kaasa sotsiaalse kollapsi».
Tema sõnade sisu kordas kui kaja parempoolsete Sõltumatute Kreeklaste pressiesindaja: «Meil pole midagi sakslaste vastu, nad on siin väga teretulnud... Aga Merkeliga on meil kana kitkuda – tema poliitika hävitab Kreekat.»
Visiit on toonud taas pinnale kreeklaste frustratsiooni ja rahulolematuse sõjajärgsete klaarimiste pärast Saksamaaga, kuigi kahjud on natuuras tasutud ning kreeka kodanikele on makstud okupatsiooniaegsete kaotuste eest rahalist kompensatsiooni.
Valitsuskoalitsioon on loonud töörühma, mis uurib, kas Ateenal oleks alust taotleda 1942. aastal antud laenu tagasiamksmist. Tol ajal võrdus summa 240 miljoni dollariga; laen oli antud natsi režiimile ja jäi viimase kokkuvarisedes (aastal 1945) tasumata.
«Hüvitiste üle enam ei vaielda... Aga pealesunnitud laenu ümber on vaikusemüür,» ütles Ateena ülikooli emeriitprofessor Hagen Fleischer, ajaloolane ja natside okupatsiooni ekspert.
Copyright The Financial Times Limited 2012