Parts pidi rohelise elektri vaidluses alla vanduma

Majandusminister Juhan Parts on seni toetanud peaaegu kõiki Eesti Energia juhi Sandor Liive (pildil seljaga) soove. Nüüd on sellel lõpp.

FOTO: Liis Treimann

Rohelise elektri tootjatel oli eile põhjust rõõmustada: majandusminister Juhan Parts pidi valitsuses oponentidele peaaegu kõikides punktides järeleandmisi tegema.

Valitsus nõustus eile majandusministeeriumi eelnõuga, mis muudab rohelise elektri toetuste maksmist uuest aastast. Kuigi korraldus muutub, toetused peaaegu ei vähene. Kõige kibedam pill eile valitsuse kabineti istungil otsustatust oli Narva Elektrijaamadele taastuvenergiatoetuse maksmise lõpetamine.

Majandusministeerium soovis Narva jaamade toetust vähendada, aga seda siiski uuest aastast jätkata, keskkonnaminister Keit Pentus ja Eesti Energiast sõltumatud rohelise elektri tootjad koos riigikontrolliga olid toetuse maksmise vastu. Nii toetatakse hakkpuidust elektri ja soojuse tootmist kõikides ettevõtetes peale Narva Elektrijaamade.

Parts ütles eile, et kokkulepe vastab poliitilisele reaalsusele. Ta ei nõustunud, et jäi kaotajaks kõikides punktides. Partsil õnnestus taastuvenergiatoetused seada sõltuvusse börsihinnast, aga toetusskeemi uus valem on sedavõrd helde, et rohelise elektri tootjate subsiidiumid ei vähene praeguse hinnataseme juures. Samuti said tootjad lisagarantii, millega tarbijad peavad neid rohkem toetama juhul, kui hakkpuidu hind tõuseb. Sellist garantiid neil varem ei olnud.

«See ei vasta tõele,» ütles Parts vastuseks küsimusele, et seni ta ju toetas Narva jaamadele taastuvenergiatoetuse maksmist. «Ma olen alati seisnud selle eest, et tarbija huvid oleksid esimesel kohal. Majanduse konkurentsivõime ja kodumajapidamiste toimetuleku seisukohalt pole põhjust taastuvelektri mahte liiga kiiresti kasvatada, see ei ole majanduslikult mõistlik,» märkis Parts.

Narva jaamade taastuv­energiatoetusi on püütud kaotada sellest ajast peale, kui need 2009. aastal sisse seati. Nii nagu paljudes Euroopa kivisöejaamades, kus kliimapoliitika mõjul on hakatud lisama kütusele biomassi, tegi seda ka Eesti Energia. Kuni selle aasta augustini, mil hakkpuiduga kütmine lõpetati toetusmahu ammendumise tõttu, oli põlevkiviahi Eesti kõige suurem rohelise elektri tootja.

«Narva vanas ja ebaefektiivses põlevkivikatlas puidu põletamisele pealemaksmise lõpetamine on mitmes mõttes mõistlik – see tähendab iga elektritarbija jaoks järgmisel aastal väiksemat taastuvenergiatasu. Kui Narva vanas katlas oleks jätkatud puidu põletamisele 2020. aastani pealemaksmist, oleks see tähendanud tarbijatelt täiendavalt 50 miljoni euro kogumist ja see ei oleks olnud mõistlik,» kommenteeris keskkonnaminister Keit Pentus eile valitsuses sõlmitud kokkulepet.

Eesti Energia arvestuste järgi pole Narva põlevkivikatel, kuhu firma tegi eelmisel aastal ligi 20 miljoni eurose investeeringu hakkpuidu etteande süsteemi, kuidagi ebaefektiivsem kui Tallinna, Tartu või Pärnu külje all tegutsev soojuselektrijaam.

Vastupidi, Eesti Energia arvutuste järgi oleks Narva põlevkivikatlast tulnud rohelise elektri kilovatt-tund tarbijale odavam, sest vajanuks vähem toetusi.

«Tähtis on see, et vajalik uus taastuvenergia tuleks odavaimast allikast, ja kui on valida, siis mina valiks variandi, mille puhul raha jääb Eestisse. Kodumaise biomassi kasutamine just seda tagabki, väikseim toetusvajadus ja kogu raha jääb Eestisse,» kommenteeris Eesti Energia juht Sandor Liive.

Liive tegi viimasel ajal suuri pingutusi, et veenda valitsust toetamist jätkama, kuid Reformierakond oli järeleandmatu.

Kõikide tootjate taastuv­energiatasusid üritas Partsi ministeerium kärpida juba kaks aastat tagasi enne viimaseid parlamendivalimisi. Toona ei jõudnud eelnõu isegi valitsusse, sest Reformierakonna ministrid olid sellele vastu. Partsi eelnõu tasalülitamist juhtis toona erakonna peasekretär Kristen Michal, kelle peaülesanne oli leida sponsorraha parteile.

Vastaste argument oli, et investoritele antud toetuselubadust ei saa rikkuda. Tänavu suvel õnnestus majandusministeeriumil survet nii palju kasvatada, et tootjad leppisid kokku toetussüsteemi muutmises. Kokkuleppe alusel valminud eelnõu kiitiski valitsus eile heaks, viimase detailina lahendati vaidlus Eesti Energia Narva jaamade toetuse pärast.

Raha taastuvenergiatoetusteks maksavad kõik tarbijad rohelise elektri maksuna, mis on lisatud elektriarvele.

Uued toetused

•    Seni saavad rohelise elektri tootjad 5,3 senti iga toodetud kilovatt-tunni eest.

•    Uue korra järgi sõltub toetus börsihinnast. Toetuste lagi on 9,3 senti kWh, millest lahutatakse börsihind. Näiteks täna on hind börsil ligi 3,9 senti, seega saaksid tootjad toetust isegi rohkem kui seni.

•    Seadus peaks jõustuma uuel aastal, vajab Euroopa Komisjoni riigiabiluba.

Allikas: majandusministeerium

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles