Pevkur: haigushüvitiste maksmine töötukassa eelarvest jätaks haigekassale 40-50 miljonit

Gert D. Hankewitz
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur teel haigekassa nõukogu koosolekule
Sotsiaalminister Hanno Pevkur teel haigekassa nõukogu koosolekule Foto: Peeter Langovits

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul jätaks haigushüvitiste maksmine töötukassa eelarvest haigekassale alles 40-50 miljonit eurot, mida saaks kasutada ravikindlustuse kuludeks.

«Need kulud võivad olla nii arstide palgad kui uued teenused kui suurem kompensatsioon ravimite eest, mis muudaks ravimid inimestele odavamaks,» ütles Pevkur.

Ministri sõnul on ajutiste töövõimetushüvitiste väljamaksete ühitamine üldise töövõimetussüsteemiga juba mõnda aega analüüsimisel seoses töövõimetussüsteemi ümberkorraldamisega.

«Kui ühitada ajutise ja püsiva töövõimetuse skeemid, mis praegu on jagatud Haigekassa ning Sotsiaalkindlustusameti vahel, looks see selgema ja terviklikuma lähenemise kõigile juhtumitele, kus inimene tervislikust seisundist tulenevalt töölt eemale jääb. Inimesele vähendaks selline muudatus kindlasti bürokraatiat ning suurendaks erinevate skeemide läbipaistvust,» sõnas Pevkur.

Sotsiaalministeeriumi andmeil on kogu ajutise töövõimetushüvitiste (hooldushüvitis, haigushüvitis, rasedus- sünnitushüvitis) kulu järgmisel aastal ligi 90 miljonit eurot. Ajutiste töövõimetushüvitiste haiguspäevadega seotud kulu on sellest umbes 40 miljonit eurot. Et see igal aastal tõuseb, tähendab, et lähiaastate mõju on 40-50 miljonit eurot.

Küsimusele, kust töötukassa peab mainitud 40-50 miljonit eurot võtma ning kas selleks peab tõstma maksukoormust, vastas Pevkur, et praegu analüüsitakse, kas see kaetakse töötuskindlustusest või riigieelarvest. «Kindel on aga see, et maksukoormust või maksemäära tõstmise vajadust ei pea me vajalikuks.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles