Riigikontrolli auditist riigikogule selgub, et Narva linn on ettevõtjate kasuks seadnud märkimisväärselt palju hoonestusõigusi, ent jätnud kontrollimata neist tulenevate kohustuste täitmise, mis on andnud erafirmadele võimaluse õigustega äri teha ja kahjustanud avalikku huvi.
Riigikontroll hindas, kas linn on jälginud, et hoonestajad täidaksid neile lepinguga pandud kohustusi, ning uuris, kas linn on rakendanud lepingute täitmata jätmise korral linna kordades ette nähtud meetmeid, näiteks määranud leppetrahve.
Riigikontroll leidis, et Narva linn oli aastatel 2000–2010 seadnud ettevõtjate kasuks 23 hoonestusõigust linna maale, kuid soovitud objektid oli ehitatud vaid seitsmele kinnistule, ülejäänud maatükid seisavad siiani tühjalt.
Kuigi sõlminud lepingud on korrektsed ja need vastavad volikogu kehtestatud kordadele, ei ole linnavalitsus hoonestajatelt nõudnud lepingute täitmist ega rakendatud kohustust nõuda lepingut rikkunud hoonestajatelt leppetrahve.
Seejuures on Narva Linnavolikogu võtnud vastu hoonestusõigust põhjalikult reguleerivad korrad, mis ei jäta linnavalitsusele kaalutlusruumi, kas oma kohustusi eiranud hoonestajate suhtes sanktsioone rakendada või mitte.
Järelevalve tegemata jätmisel tekib riigikontrolli arvates seetõttu risk, et hoonestusõiguse seadmise ja võõrandamise tehingutega teenitakse lepingupartnerite ärilisi eesmärke ning kahjustatakse olulisel määral avalikku huvi.
Samuti leidis riigikontroll, et kui oma kohustuse täitmata jätnud hoonestajad on soovinud hoonestusõiguse edasi võõrandada, on linn andnud selleks alati nõusoleku, seda ka juhtudel, kui hoonestaja polnud suutnud esitada isegi ehitamise aluseks olevat detailplaneeringu projekti.
Sellega on linn võimaldanud hoonestatavasse maasse mitte mingilgi viisil panustanud erapartneritel teenida edasimüügist kopsakat tulu. Näiteks sai üks äriühing, kes oli linna käest saanud õiguse hoonestada mitu kinnistut, kuid polnud aastate jooksul täitnud korrektselt ühtegi lepingutest tulenevat kohustust, võõrandamistest tulu üle 50 000 euro. Kokku oli hoonestusõigus võõrandatud 12 juhul, võõrandamistehinguid oli kokku 14 ning 9 nendest tasu eest.
Linna esindajate seletusel oli linna põhihuvi leida hoonestajad, kes on suutelised arendama hoonestataval krundil ükskõik millist majandustegevust. Konkreetse suuna määras hoonestaja ise oma huvide põhjal.
Samuti polnud linnal midagi selle vastu, kui hoonestajad oma tegevussuundi pärast hoonestusõiguse seadmise lepingute sõlmimist muutsid, kuigi see on vastuolus linna kehtestatud kordadega. Riigikontrolli arvates oleks tulnud sellised lepingud lõpetada ja korraldada konkurss uue hoonestaja leidmiseks.
Riigikontrolli hinnangul ei toimi Narva linna sisekontrollisüsteem hoolimata põhjalikest kordadest, kus on käsitletud hoonestusõiguse lepingute täitmise järelevalvet. Auditis analüüsitud ja kordadega vastuolus olev hoonestusõiguse seadmise lepingute muutmise ja lõpetamisega seotud dokumentatsioon oli suuremate probleemideta heaks kiidetud linna kõigis vajalikes asutustes.