Priit Kärsna: kes sööb oksi?

Priit Kärsna

FOTO: Erakogu

Eesti Energia avalikustas oma uued vabaturu elektripaketid. 27. septembril vastas ETV «Terevisioonis» küsimustele majandusminister Juhan Parts, kes oma ameti tõttu on riigifirma Eesti Energia omaniku esindaja, see tähendab, et just ministril on võtmeroll Eesti Energia tegevuse suunamisel vastavalt Eesti riigi ja inimeste huvidele. Ministrist on aga jäänud mulje, et omanik ei kontrolligi oma firmat, ja tekib küsimus, kas on tegemist halva peremehega.

Saadet vaadates tundus, et ministri info elu kohta Eestis on õigete otsuste tegemiseks ebapiisav. Võib-olla on põhjus selles, et erinevalt arenenud riikidest on meie valitsuse ja riigikogu sissetulekud ebaproportsionaalselt kõrged ning kadunud on arusaamine nn tavalistest inimestest.

Saatejuhi viitele, et Eestis elab juba 60 000 last alla vaesuspiiri, vastas Parts küsimusega, kas nad söövad oksi. Ma arvan, et minister võiks elada kuus kuud 300-eurose sissetulekuga pereliikme kohta, ilma ametihüvedeta loomulikult, ning siis vastata sellele küsimusele uuesti. Minu pere sissetulek on ühe inimese kohta napilt üle 300 euro ja me ei söö oksi, kuid avaldatud elektrihinna tõus on väga suur probleem.
Mina kasutan maja kütmiseks elektrit osaliselt, nimelt lisaküttena – väga hea kasuteguriga õhksoojuspumpa ja elektrilist vannitoa põrandakütet. Lisaks on elektriboiler, elektripliit ja loomulikult hulk mitmesuguseid kodumasinaid ja -tehnikat.

Tarbimine on aastas umbes 14 000 kWh ja selle juures ei tasu küttepakett (Kodu 4) veel sugugi ära. Kuigi tarbimine on aastatega vähenenud, on elektri hind samal ajal oluliselt kasvanud. Inimesed on järjest paremini ära kasutanud öist energiat, ent ka selle hind on tõusnud, vabaturu pakkumisega praeguselt 2,64 sendilt kWh kohta 4,72 sendile (kolmeaastase lepingu korral), niisiis lausa 79 protsenti?

Minister rääkis ilusasti ka hoonete soojustamisest, tänu millele olevat kulud mõnes kohas lausa poole võrra vähenenud. Siiski, enamikku kortereid elektriga ei köeta. Pärnu linnast on näide, kus vedelkütusel ja gaasil töötava katlamaja asendamine moodsa, hakkpuidul ja turbal töötava koostootmisjaamaga suurendab sel hooajal koduomanike arveid lausa 26 protsenti, peamiselt põhjendusel, et viimased viis aastat pole hinda tõstetud. Kas see kõlab loogilisena?

Raiskamine tuleb lõpetada, aga soojustamine pole imerohi, sest korralik soojustamine tähendab ka head ventilatsioonisüsteemi, see omakorda tähendab seadmeid, hoolduslepinguid jne. Suured europrojektid on korduvalt näidanud, et saavutatakse küll hea sisekliima, kuid loodetud kulude kokkuhoidu ei paista kusagilt.

Praegu on elektril kulupõhine hind, mille muudab turupõhiseks Põhjamaade elektribörsiga liitumine. Väidetakse, et oleme tarbinud ebaõiglaselt madala hinnaga elektrit, kuna kulumit pole arvestatud, keskkonnatasud on olnud madalad jne. Ma tahaksin majandusministrilt teada, et kui me hakkame elektri eest maksma börsihinda (Põhjamaade hinda), kas siis hakkavad Eesti Energia töötajad saama oma Põhjamaade kolleegidega sama töötasu; kas Eesti Energia hakkab põlevkivi eest maksma õiglast hinda; kas kaevurid hakkavad saama Põhjamaade palka; kas keskkonnatasud kasvavad samades mahtudes.

Samuti seda, milles seisneb vabaturg, kui see tõstab lihtsalt automaatselt hinda; miks öise elektri hind röögatult tõuseb; kuidas läheb Eesti Energia hinnapakettidega kokku lubadus, et müüjat saab kasvõi iga kuu vahetada. Lisaks, kui riik võtab firmast välja dividende, kas see on kaudne maksustamine või mitte?

Elekter ei ole luksus-, vaid esmatarbekaup, mille hinnast sõltub väga otseselt, kuidas meil kõigil lähiaastatel läheb.

Tagasi üles