Euroopa Komisjon: Eesti peretoetused jaotuvad ebaõiglaselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni täna avaldatud kvartaliülevaatest tuuakse Eesti puhul välja peretoetuste ebasoodne jaotus kõige vaesemate perede suhtes, tööstussektori töökohtade vähenemine ligi 20 protsendi võrra ning tööstustoodangu langemine 7,3 protsenti.
Ülevaatest selgub, et 2012. aasta teises kvartalis oli Euroopa Liidus (EL) tööhõive endiselt madal ning sotsiaalne olukord murettekitav.
«Leibkondade kasutada oleva sissetuleku jätkuv vähenemine ning üha suurem vaesuses elavate laste arv näitavad tõsise sotsiaalkriisi olemasolu ning rõhutavad vajadust teha kogu Euroopas sotsiaalvaldkonda suuremaid investeeringuid,» ütles Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse volinik László Andor.
Töötus kasvas kogu Euroopa Liidus, kuid liikmesriikide vahel olid märkimisväärsed erinevused.
ELi tasandil on töötuse määr kõigi aegade kõrgeim ehk 10,4 protsenti, mis tähendab, et ELis on 25,3 miljonit töötut. Leibkondade rahaline olukord halvenes ja laste vaesus kasvas.
EL on olnud madalseisus või selle äärel alates 2011. aasta lõpust ning üldine majandususaldusnäitaja on kolme aasta madalaimal tasemel.
Võrreldes 2008. aasta teise kvartaliga langes töökohtade arv tööstussektoris keskmiselt 9,1 protsenti, kuid Eestis, Kreekas, Lätis ja Hispaanias vähenes see koguni 20 protsendi võrra. Ehitussektoris kadus Eestis iga kolmas töökoht. Eesti ja Itaalia on ka riigid, kus täheldati kõige suuremat tööstustoodangu langust – 7,3 protsenti.
Endiselt on eriti halb noorte tööhõiveolukord, kus tööpuudus on ELis keskmiselt 22,5 protsenti, kuid kaheteistkümnes liikmesriigis oli see näitaja isegi üle 25 protsendi, Hispaanias koguni 52,9. Eestis on noorte tööpuudus ELi keskmise lähedal ehk 22,8 protsenti.
Tõsi, see ei tähenda, et pooled Hispaania noortest oleksid jõude. Töötuna lähevad arvesse ainult need, kes ei õpi ega ole muul viisil hõivatud. Noorte töötus on aga ohtlik, kuna noored heitunud võivad tööturule sootuks käega lüüa. Seetõttu on ELis kasvamas ka nende noorte hulk, kes ei tööta ega õpi.
Komisjon tegeleb noorte töötuse probleemi lahendamisega ning käivitab veel käesoleva aasta jooksul kaks algatust. Esimene nendest on ettepanek noortegarantiide kohta, mis tähendab seda, et nelja kuu jooksul pärast kooli lõpetamist saavad noored kas töökoha, jätkavad oma haridusteed või osalevad koolitusel. Teine ettepanek puudutab (kutse)praktika kvaliteediraamistikku.