Hispaaniat ähvardab põhiseaduskriis: Kataloonia on kuulutanud välja erakorralised valimised, mis võivad viia iseseisvuse väljakuulutamiseni riigi kõige suurema majandusega piirkonnas.
Hispaanias süveneb Kataloonia eraldumise kriis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaministri Mariano Rajoy valitsus tõotas seista kaljukindlalt Kataloonia eraldumiskatsete vastu.
«Käes on tund kasutada õigust end ise valitseda,» ütles Kataloonia president Artur Mas, kuulutades välja valimised, mis tõenäoliselt kujunevad omamoodi referendumiks Kataloonia iseseisvuse küsimuses.
Masi otsus sündis pärast seda, kui Rajoy lükkas läinud nädalal tagasi tema nõudmise anda Katalooniale suurem eelarveautonoomia – vallandades rahvuslike tunnete puhangu selles põhjapoolses piirkonnas.
Samal ajal andis Hispaania kõige rahvarohkem piirkond Andaluusia märku, et kavatseb paluda Kataloonia ja Valencia eeskujul keskvalitsuselt 4,9 miljardi euro suurust abipaketti.
Hispaania autonoomsed piirkonnad on raskustes avalike teenuste arvete maksmise ja võlgade refinantseerimisega.
Kataloonia, mis annab ligikaudu viiendiku Hispaania sisemajanduse kogutoodangust, on ühtlasi piirkondade hulgas suurim võlgnik ning pidi seetõttu rakendama karmi kasinuskava. Ühtlasi palus piirkond keskvalitsuselt oma võlgade teenindamiseks krediiti 5 miljardi euro ulatuses.
Kaks nädalat tagasi avaldas piirkonna pealinnas Barcelonas meelt vähemalt 600 000 iseseisvuse pooldajat. Arvamusküsitluste valguses on Hispaaniast eraldumise pooldajate arv alates kriisi puhkemisest oluliselt kasvanud.
Masi sõnutsi on Kataloonia valimised, mis tõsteti ligi kahe aasta jagu ettepoole 25. novembrile, vajalikud seetõttu, et iseseisvus-referendum ilma värske mandaadita oleks «pettus».
Hispaania asepeaminister Soraya Sáenz de Santamaría on süüdistanud Masi «kriisi lisamises kriisile».
Copyright The Financial Times Limited 2012