Otsekui polnuks elu euroala perifeerias veel piisavalt nigel, on nüüd löögi all ka Lõuna-Euroopa kuulus kohvikultuur – itaallased säästavad cappuccino'de ja espresso'de arvelt, hispaanlased ajavad läbi ilma oma cortadode'ta. Tulemuseks on kohvi hulgihindade terav kukkumine.
Läbi aegade on kohvinõudlust jõuliseks, jätkuvaks ja majandustuultest kõigutamatuks peetud, kuid tänaseks on kodanike kohvitarbimine nii Itaalias kui Hispaanias kahanenud tasemetele, mida viimati nähti viie-kuue aasta eest. Ja süüdi on selles peamiselt võlakriis.
Kvaliteetse araabika hind New Yorgi turul on võrreldes mullu püstitatud 34 aasta rekordiga 40 protsenti all – 1,75 dollarit naelast. Tookordse hinnatõusu taga (3,089 dollarini naelast) oli halva ilma tõttu luhtunud saak Colombias.
Itaalias, mis on koguste poolest kolmas kohviimportija Euroopas, langes nõudlus mullu 5,68 kilogrammi peale inimese kohta, mis on kuue aasta madalaim tase.
«Neli aastat kestnud majanduslangus mõjutab negatiivselt itaallaste poolt tarbitavat kohvikogust,» ütles Itaalia kohvitootjate liidu Comitato Italiano Caffé president Alessandro Polojac.
Edukamates maades on lood sootuks teised: Saksamaal ja Prantsusmaal, mis on Euroopa juhtivad kohviimportijad, tõuseb nõudlus võimsalt.
Hispaania – impordilt Euroopa neljas ning samuti kriisist vaevatud – on aga tagasi viie aasta tagustel tasemetel.
Itaalia kohvitootja Demuse tegevjuhi Max Fabiani sõnutsi juuakse Vahemeremaades nüüd kohvi pigem kodus: «Varem tarbiti palju kodust väljas, mis oli aga kallis. Olukord on pöördunud.»
Kodus kohvitamine tähendab ühtlasi seda, et ostetakse odavamaid sorte, kus araabika sisaldus on väiksem.
Madalama kvaliteediga ja kibeda maitsega robusta kohviubade nõudlus on teel ülesmäge.
Copyright The Financial Times Limited 2012