Itaallased noolivad eestimaist kinnisvara
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Printsessi-saatest tuttav Roberto de Silvestri on Eesti kinnisvaraturul tegutsenud 2003. aastast. Eile avas Silvestri osalusega Colonna Capital Niine tänaval loomelinnaku. Pooled pinnad on endale juba rentniku leidnud, teine pool aga ootab üürilisi.
Niine 11 üks tuntumaid asunikke on Nukufilm, lisaks sellele tegutsevad seal fotograafid, arhitektid, disainerid, klaasikunstnikud ja joogastuudio.
Elamispinda lisandub ohtralt
Lisaks enda rahale investeerib Silvestri Eestisse ka Monacost ja Prantsusmaalt pärit rikaste raha. Üheks seesuguseks rikkaks on Niine tänava hoone teise poole omanik Cesare Gagliardoni, kes kiidab Eestit, siinseid soodsaid hindu ja mõnusat asjaajamist taevani.
Colonna Capitalil on pooleli majade ehitus Maarjamäel Tohu tänaval ning varsti on plaanis teha algust korterelamute ehitamisega lauluväljaku taha Liikuri tänavale. «Usume sellesse piirkonda väga, see on kesklinna lähedal, kena vaatega, arendamiseks väga hea piirkond,» rääkis Silvestri. Kokku valmib Tallinna juurde 14 000 ruutmeetrit kortereid.
Kuna pangad on kodulaenude suhtes leebunud, on ta kindel, et eeloleva viie aasta jooksul leiavad korterid endale ka uued omanikud. Lisaks on ettevõttel kavas rajada elamuid Jasmiini, Tatari ja Komeedi tänavale.
Kui esialgu oli Silvestril kavas maha müüa ainult korterid ja ärikinnisvara välja üürida, siis nüüdseks on ta meelt muutnud. Pärast kriisi oli ärikinnisvara aga Eestis tulus. Pangad ei olnud niisuguste ettevõtmiste suhtes kuigi helded ning seepärast oli ehitamine odav.
Kui mujal Euroopa teenib ärikinnisvaralt tulu aastas kolm-neli protsenti, siis Eestis teenis varem peaaegu kaks korda enam. Ka siin on asjad aga muutumas ning seepärast terendab silmapiiril hetk, mil Colonna Capital ärikinnistud huvilisele maha müüb. «Kui oleks huvilisi, teeksime kohe kaupa, aga meie ajahorisont on neli-viis aastat,» rääkis Silvestri.
Eestis mugav äri ajada
«Näen, et turg on aastatel 2008–2009 põhjas ära käinud ja nüüd on võimalus taastumiseks,» selgitab mees: «2013 saabub stabiliseerumine.» Silvestri kinnitab, et ka Euroopa ja ühisraha jaoks on selleks ajaks kõige hullem möödas.
Nii Gagliardoni kui Silvestri usuvad, et tegutsemine Eesti kinnisvaraturul aitab suurema inflatsiooniohu vastu. Seni on Colonna Capital investeerinud Maarjamaa kinnisvarasse 60 miljonit eurot ning järgmise kolme aasta jooksul, enne kui kinnistud müüki lähevad, on kavas investeerida veel 30–35 miljonit eurot.
Aktsiad ja võlakirjad ei ole kuigi tulusad, kuna intressimäärad on väga madalad. Itaalias on kinnisvarasse investeerimine Gagliardoni sõnul aga maksude ja bürokraatia pärast väga keeruline – Eestis on märksa lihtsam selles valdkonnas tegutseda.
Põnevat, kuid hoolitsuseta kinnisvara noolivad Tallinnas aga ka teised. Näiteks Kehra paberivabriku suurinvestori Sonny Aswani juhitav Tolaram Grupp panustas Tallinna vanalinnas aadressil Pagari 1 asuva kortermaja arendusprojekti 14 miljonit eurot.
Plaani kohaselt peaks endisest KGB hoonest saama 2013. aastaks luksuslik kortermaja. Kõikide välismaiste kinnisvaraarendajate käsi ei ole aga Eestis nii hästi käinud. Näiteks hakkas Oxford Park kavandama 2005. aastal Juuru valda keskkonnasõbralikku elamupiirkonda. Kui suur osa 350 eluasemest praeguseks müüdud on, ei õnnestunud ettevõttelt teada saada. Firma kodulehel pakutakse aga esimese kümne hoone müügi puhul ridaelamut poole hinnaga.