Euroopa IT-firmad genereerivad alla 10 protsendi tööstusharu globaalkäibest, kuna sektor on aastakümneid kannatanud investeeringute nappuse käes.
Euroopa IT-sektor sörgib Aasia ja USA sabas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi ligi neljandik maailma IT-tarbimisest on tänaseni pärit Euroopast, jäävad siinsed ettevõtted müügi poolest Aasia ja USA konkurentidele alla, selgub täna avaldatud andmetest.
100 maailma juhtiva IT-ettevõtte seas paiknevad vaid 15 peakorterid Euroopas, selgub konsultatsioonifirma AT Kearney uuringust.
Üks raporti autoreid Jan Stenger väidab, et IT-toodangu kängumine võib tuua Eurpoopa jaoks kaasa kaugeleulatuvad tagajärjed.
«Tugev kõrgtehnoloogiasektor on kaasaegse majanduse oluline alussammas,» ütles Stenger. «IT on tegelikult kesksel kohal paljudes teistes tööstusharudes ja kui me kaotame selle, siis kaotame konkurentsivõime nii mõneski [valdkonnas].»
Sama trend on hiljuti hoogustunud ka teistes sektorites, näiteks pooljuhtide tootmises, kus Euroopa ettevõtted nagu Qimonda hingusele on läinud. Mitmed Euroopa kiibitootjad koondati ST-Ericssoni alla, kuid ka viimane maadleb ränkade kahjumitega.
Stenger väidab, et probleemiks on siin ka Euroopa kõrged tööjõukulud. Euroopa inseneri keskmine palk oli 2010. aastal 75 900 dollarit – Indias ja Hiinas aga vastavalt 26 800 ja 16 900 dollarit (Electronic Engineering Timesi andmetel).
Ühtlasi kannatab Euroopa haritud inseneride puuduse käes. Unesco andmetel õpib vaid 17 protsenti ELi üliõpilastest inseneriteadusi, matemaatikat või arvutiteadust. Hiinas, Taiwanis ja Koreas on vastavad protsendid 31, 35 ja 35. Kuigi USA on 8 protsendiga veelgi kaugemal maas, kompenseerib selle 32 000 oskustega võõramaalase vastuvõtmine aastas.
Probleemiks on ka rahastamine. Euroopa investeerib aastas riskikapitali 15 miljardit dollarit vähem kui USA, selgus Euroopa Komisjoni hiljutisest uuringust. Sama uuring näitas, et Euroopa investeerib uurimis- ja arendustegevusse 0,8 protsenti vähem (SKTst) kui USA ning 1,5 protsenti vähem kui Jaapan.
Euroopa 10 juhtiva patentide registreerija ridadesse kuuluvad tänaseks sellised Aasia ja USA firmad nagu Samsung, Qualcomm, Panasonic, Sony ja LG.
Stengeri arvates vajab Euroopa 5 või 10 aasta plaani probleemi lahendamiseks, keskendudes näiteks nano- ja meditsiinitehnoloogiale.
Copyright The Financial Times Limited 2012