Vaata, kuidas on läinud sinu pensionifondil
24. september 2012, 08:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskpankade positiivne mõju finantsturgudele on märkimisväärselt kasvatanud meie pensionivara, kuid inflatsiooni ületava tootluse säilitamine on ülimadalate intressimäärade tõttu keeruline.
Tootlused on tänavu olnud üsna korralikud. Selle aasta suurimat tootlust – 14,46 protsenti – pakub Swedbanki agressiivne pensionifond K4, enam kui kümneprotsendilist tootlust pakuvad kuus teise samba pensionifondi – kolm Swedbanki, kaks LHV ja üks Nordea panga oma.
«Swedbanki pensionifondide positiivseid tulemusi on toetanud õnnestunud investeerimisotsused, millest enim tasub esile tõsta juuli alguses tehtud taktikalist otsust suurendada portfellis aktsiariski osakaalu, ja seda just suvega korraliku tõusu läbi teinud Euroopa aktsiate näol,» ütles ASi Swedbank Investeerimisfondid fondijuht Katrin Rahe.
«Võlakirjaportfellides tegi suve jooksul väga hea tulemuse meie strateegiline paigutus arenevate turgude eurodes nomineeritud valitsusvõlakirjadesse ja strateegiaväline paigutus USA madala kvaliteediga ettevõtete võlakirjadesse,» lisas ta.
Fondide selle aasta tublid tootlused on teravas kontrastis eelmise aastaga, mil positiivset tootlust suutis pakkuda vaid kuus pensionifondi.
«Investeerides nii pensionifondidesse kui ka finantsturgudele tervikuna ei ole ajad alati head. Mõnikord on need suurepärased, aga mõnikord äärmiselt kehvad,» ütles Nordea panga pensionifondide juht Olli Enqvist.
«Loodame, et head jätkuvad, aga karta on, et kahekohalisi pensionifondide tootlusi me igal aastal ei näe,» lisas ta.
Ülimadalad intressimäärad
Selle aasta heade tulemuste taga on keskpankade rahapoliitilised otsused. Euroopa Keskpank süstis detsembris ja veebruaris Euroopa pangandussüsteemi triljon eurot. Suve lõpul otsustasid Euroopa, USA ja Jaapani keskpank suurendada võlakirjade ostuprogramme, mida võib lihtsustatult nimetada ka rahatrükiks. Keskpankade tegevuse tulemusena on ka intressid langenud ajaloo madalaimale tasemele.
Seetõttu ongi konservatiivsetel pensionifondidel, mis peavad investeerima peamiselt võlakirjadesse, üsna keeruline inflatsiooni ületavat tootlust hoida.
«Eesmärk on inflatsiooni ületavate tootluste pakkumine, aga see pole kunagi kerge olnud ega saa olema kerge ka tulevikus,» ütles SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing.
Eriti keeruline on inflatsiooni ületamine Eestis, sest madalatest intressimääradest tingitud toorainehindade tõusu tõttu on meil inflatsiooniline surve arenenud tööstusriikidest suurem.
«Ettepoole vaadates on takistuseks just ülimadalad intressimäärad. Eks probleemist ülesaamiseks tuleb leida tasakaal riskantsemate, aga samas mingisugustki tootlust pakkuvate varade ja madala riskiga varade vahel,» sõnas Kunsing.
Ta lisas, et üheks näiteks riskantsematest varadest võiks olla arenevate turgude võlakirjad, eriti kohalikes valuutades denomineeritud võlakirjad.
Rahe sõnul tuleks madalate intressimääradega võlakirjavaraklassidele leida alternatiive, mis oma iseloomult oleksid sarnased võlakirjadega ehk regulaarset rahavoogu pakkuvad, kuid oodatav tootlus oleks atraktiivsem. Samas ei nõustunud ta nimetama konkreetsemaid näiteid selliste alternatiivide kohta.
Enqvist lausus, et inflatsiooni ületava tootluse saavutamiseks tuleb võtta teatud riske.
«Normaalsetel aegadel oleks meil nn riskivaba intress, mida me enam nii ei nimeta. See on intress, mis kindlustab raha reaalväärtuse säilimise,» selgitas ta. «Nüüd on olukord teine. Riskivaba intressiga saate inflatsioonist väiksema tootluse.»
Enqvist nimetas ainsa võimalusena raha reaalse väärtuse säilitamiseks teatud riski võtmist.
Kutsuvad ettevaatusele
Kunsingu sõnul on SEB Varahaldus ettevaatlik. «Meie strateegia on olnud väga riskantsete paigutuste osas ettevaatlik – Euroopa võlakriis ja majanduskasvu aeglustumine kogu maailmas pole olnud just sobiv keskkond pea ees riskidesse tormamiseks,» ütles ta.
«Praegu võime tagantjärele nentida, et pisut rohkem riskivõtmist oleks võinud anda veel positiivsemaid tulemusi, aga seda ei oleks saanud pidada väga loogiliseks praeguses olukorras,» lisas Kunsing.
LHV pensionifondide juht Andres Viisemann kinnitas, et tema arvates on endiselt põhjust olla ettevaatlik ning esmane ülesanne on kapitali kaitsmine ja säilitamine.
Märkus: Kuna Pensionkeskuses avaldatud Swedbanki pesnionifondide 31.12.2011. kuuaruannetest olid osakute puhasväärtused valed, siis on ka tabelis toodud tootlused aasta algusest vigased.
Õiged toolused on K1: 5,30%, K2: 7,76%, K3: 9,86% ja K4:11,99%.