Eesti pangad jõudsid kasumisse

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbank.
Swedbank. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti Panga koondbilansist selgub, et veebruari lõpus olid meie kommertspangad 71,2 miljoni krooniga kasumis.


Pärast jaanuarikuu 196,1 miljoni kroonist kahjumit jõudsid Eesti kommertspangad veebruari lõpus 71,2 miljoni krooniga kasumisse.

Pankade laenu- ja liisingportfelli maht vähenes veebruaris 0,4 protsendi ehk 1,1 miljardi krooni võrra, mis Eesti Panga hinnangul on praegust majandusolukorda arvestades võrdlemisi mõõdukas vähenemine.

Portfelli koondmahuks oli veebruaris 266 miljardit krooni. Laenu- ja liisingportfelli mahu kokkutõmbumine puudutas ühtlaselt nii ettevõtteid kui ka eraisikuid. Ettevõtete praegust laenuvajadust mõjutab eelkõige tagasihoidlikum majandusaktiivsus.

Eraisikute laenukäitumist mõjutab ebakindlus tuleviku suhtes, mistõttu tarbimisotsused lükatakse edasi ning pigem säästetakse. Seda väljendab ilmekalt veebruarikuine tarbimislaenude mahu muutus 443 miljoni kooni (sh autoliisingu maht 103 miljonit krooni) ehk 1,5 protsendi võrra.

Eraisikute hoiuste maht veebruaris suurenes, ettevõtete oma vähenes. Ettevõtete ja eraisikute hoiuste aastakasv oli veebruaris 0,5 protsenti, hoiuste kogumahuks kujunes 104,8 miljardit krooni. Eraisikute hoiuste maht suurenes 942 miljoni krooni ehk 1,7 protsendi võrra. Ettevõtete hoiuste maht seevastu aga vähenes 497 miljoni krooni ehk 1 protsendi võrra.

Üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal laenuportfellist kasvas veebruaris 0,5 protsendipunkti võrra ja moodustas kuu lõpuks 4,1 protsenti pankade laenuportfellist. Eraisikute puhul uusi viivises olevaid laene ei lisandunud, küll aga jäid juba olemasolevad viivises olevad laenud jätkuvalt tagasi maksmata.

Ettevõtete puhul suurenes eelkõige ehitus- ning kinnisvarasektori enam kui 60 päeva viivises olevate laenude maht ning osakaal laenuportfellist. Kokku oli enam kui 60 päeva viivises olevaid laene 4,7 protsenti ettevõtetele väljastatud laenude portfellist.

Tulenevalt laenuportfelli vähenemisest suurenes pankade keskmine kapitali adekvaatsus jaanuari 19,5 protsendilt 19,8 protsendini veebruaris. Pangad on viimaste aastate jooksul kogunud piisavalt suured kapitalipuhvrid, et saada hakkama ka ajal, mil laenukahjumid võivad oluliselt suureneda, hindas Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Jaak Tõrs.

Rahvusvahelise rahaturu intressimäärade alanemine toob jätkuvalt leevendust varasematele laenuvõtjatele. Veebruaris väljastatud uute eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude intressimäär langes baasintressi languse tõttu vastavalt 4,6 ja 4,8 protsendini.

Panga poolt küsitavad laenude riskimarginaalid on võrreldes aastataguste näitajatega kõrgemad, kuid on veebruaris stabiliseerunud. See viitab laenuturu olukorra mõningasele selginemisele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles