Transpordiettevõtted kaaluvad vedelgaasile ülemineku tasuvust
21. september 2012, 09:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reola Gaas tahab välja arendada üle-eestilise gaasitanklate võrgu ja usub, et transpordiveokite vedelgaasile ja diisli kombineerimisele üleviimine oleks kasulik. Transpordifirmad aga kahtlevad ettevõtmise tasuvuses, sest riske on palju.
Eile toimus Reola Gaasi ja selle emaettevõtte Alexela korraldatud seminar «Gaasiga sõites säästad kulusid», kus tutvustati vedelgaasi (LPG) kui alternatiivkütuse kasutamise eeliseid ja arengusuundi sadakonnale Eesti transpordiettevõtete esindajale.
Reola Gaas ASi tegevjuht Jaanus Mumm selgitas, et diiselmootori puhul asendab vedelgaas sõltuvalt mootori koormusest 25–40 protsenti kütusest, mis on transpordiettevõtetele juba märgatav kokkuhoid. Vedelgaasiseadme veokile paigaldus tasuvat ära aga juba umbes 100 000 km läbimisel.
Mumm tõi näiteks, et 12-liitrise 440-hobujõulise diiselmootoriga veokil kulub selle vahemaa läbimiseks umbkaudu 31 500 euro eest kütust, samas kui gaasi ja diislikütust kombineerides oleks selleks summaks 27 900 eurot. Kui sellele lisada seadme hind ja paigaldamise tasu ehk umbes 4000 eurot, ongi seade end 100 000 kilomeetri läbimisel põhimõtteliselt juba ära tasunud.
Ent vedelgaasiseadmete paigaldamisel ja kasutamisel leidub ka kitsaskohti. Seadmeid paigaldava Gaznet OÜ juhatuse liige Kristjan Relvik tunnistas, et uute veokite puhul võib tekkida probleeme tehasegarantiiga – vedelgaasiseadmete paigaldamise lubatavuse osas läbirääkimised alles käivad.
Teiseks murekohaks on teadmatus aktsiisipoliitika osas – gaasiseadmetesse investeerimisel sooviks kõigepealt kindlust, et tarbimise suurenemisel aktsiisi ei tõsteta, nentis ASi Lasbet Tootmine juhatuse esimees Andrus Koolme. «Vastasel juhul on investeering tehtud, aga tulu ei ole,» ütles ta. «Ilmselt tuleks asja põhjalikumalt analüüsida ja võib-olla võiks sobivust katsetada kõigepealt ühel sõidukil,» ütles Eestis ja Soomes kümmekonda veokit omava ettevõtte juhatuse esimees.
Ka teised transpordiettevõtjad jäid esialgu pigem kõhklevale seisukohale.