«Reporter»: Eesti Pank võltsis VEB Fondi juhtumis dokumente
Täiendatud kell 21.13

VEB fondi materjalid

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Umbes kakskümmend aastat on saladuseloor varjutanud ligi miljardi krooni tagasisaamist Venemaalt VEB Fondist ja nüüd näitavad Kanal 2 käsutusse sattunud materjalid, et Eesti Panga vaikimise põhjuseks võib olla see, et pank on võltsinud dokumente.

Tegu võib olla Eesti ajaloo suurima riigivara vargusega, vahendab Reporter.ee.

1991. aastal külmutas Venemaa toonaste Eesti kommertspankade raha, mille tõttu jäid Eesti riik ja ettevõtjad ilma ligi miljardist kroonist. Kanal 2 käes olevatest dokumentidest ilmneb aga, et suur osa sellest summast on Venemaal välja võetud ja raha sai endale tundmatu erafirma, mitte Eesti riik.

Seejuures oli abiks toona Siim Kallase juhitud Eesti Pank, kes esitas selle tehingu toimumiseks teadlikult valeandmeid, nagu selgub VEB Fondi likvideerija kirjast riigikohtule. Tundmatu Vene firma pistis tänu sellele taskusse 420 miljonit krooni.

Skeem oli järgmine: 1995. aastal saabus Eesti Panka kiri Venemaa välismajanduspangalt, milles lubati raha tagasi maksta ainult Vene firmadele. VEB Fondi likvideerija kirjast selgub, et Vene firmadel oli Venemaal külmutatud raha 36,6 miljoni krooni ulatuses. Eesti Pank aga otsustas omavoliliselt seda summat suurendada koguni 453 miljoni kroonini ja seda ühe konkreetse firma, TSL Internationali real.

VEB Fondi likvideerija Rein Järvelill kinnitas, et esitatud dokumendid olid eksitavad. «Kas just võltsitud, aga võib öelda, et Eesti Panga esitatud andmed Vene residentide kontojääkide kohta ei olnud päris täpsed ja just mainitud firma osas. Eesti Panga esitatud õiendis oli mõnevõrra suuremana täheldatud selle firma sertifikaatide kogusumma,» rääkis ta.

Järvelille viidatud «Mõnevõrra suurem» tähendab, et Eesti Pank kirjutas TSL Internationali nõuete reale nulli asemel 32 miljonit USA dollarit ehk ligi 420 miljonit krooni.

Vene firma võttis raha välja ja kadus

Skeemi raames liikus Ühispanga kaudu Eesti Pangale ja riigile kuulunud 360 miljoni krooni väärtuses nõudeid samale Vene firmale TSL International, mis võttis raha Venemaal välja ja kadus nelja tuule poole.

«Eesti riigile kuulunud sertifikaadid läksid kõigepealt valitsuse otsusega kõik Eesti Pangale ja Eesti Pank võõrandas need sertifikaadid kahes osas,» selgitas Järvelill. «1997. aastal ühes osas ja 1998. aastal ka teise osa ja võõrandamistoiming toimus siis Eesti Panga ja Eesti Ühispanga vahel, nii et need sertifikaadid läksid Eesti Ühispangale.»

«Lõpuks need jõudsid ühe Vene residendist sertifikaadiomaniku kontole, kellel siis oli õigus oma vahendid Vene välismajanduspangast välja võtta,» lõpetas Järvelill.

Kas Eesti Pank aitas valeandmeid esitades rikastuda Vene firmal TSL International ja seda maksumaksja rahaga? Nimelt müüs pank selle skeemi käigus oma nõuded suuruses 360 miljonit krooni maha vähem kui paarikümne protsendiga.

«Ilmselt see 12 protsenti võib olla õige summa, mis nende eest saadi,» märkis Järvelill. Nii sai Eesti maksumaksjate nõude 360 miljoni krooni ulatuses Venemaal realiseerida hoopis TSL International.

1999. aastal küsiti riigikogu ees ka toonaselt Eesti Panga presidendilt Vahur Kraftilt, miks Eesti nõue nii odavalt maha müüdi. Siis vastas Kraft, et tegemist oli kasuliku tehinguga.

Eesti Pank kommentaare ei andnud

«Reporteriga» rääkinud kaitseminister Urmas Reinsalu ütles, et pole võltsimisest teadlik, siseminister Ken-Marti Vaher aga leidis, et dokumendid tuleks esitada vastavatele organitele, sest avalikkus tahab teada, mis tegelikult toimus. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts soovitas küsimused esitada Eesti Pangale.

Eesti Pank vastas aga arupärimisele, et kuna käimas on kohtuvaidlus, ei kommenteeri nad teemat.

Riigiprokuratuur võttis uudistesaate avastatud dokumendid enda valdusse ja lubas esmaspäeval teada anda, mis selle infoga peale hakatakse.

Lisaks eelkirjeldatud skeemile märgib Rein Järvelill oma kirjas riigikohtule, et 108 miljoni krooni ulatuses on toimunud VEB Fondi sertifikaatidega teadmata tehing, mille kohta pole säilinud mitte ühtegi dokumenti, kuigi vastava registri pidamise kohustus oli Ühispangal.

Tagasi üles