Ukraina võtab Hiinalt maisi vastu laenu

Mais

FOTO: SCANPIX

Ukraina valmistub kirjutama alla tavatule laen-vilja-vastu lepingule Hiinaga: Kiiev saab 3 miljardi dollarilise krediidiliini vastutasuks maisitarnete eest.

Hiina on juba kasutanud analoogilist lähenemist energiavarude tagamiseks, pakkudes laenu nafta eest sellistele riikidele nagu Venezuela.

Ukraina põllumajandusminister Mikola Prisjaštšuk ütles Financial Timesile, et diil Hiina Ekspordi-Impordi Pangaga kirjutatakse alla oktoobris.

«Hiina palub ligikaudu 3 miljonit tonni maisi aastas... mida tuleks tarnida turuhindadega, mis pannakse paika ekspordi hetkel,» ütles Prisjaštšuk.

Hiina on tempokalt tõusnud maailma suuruselt viiendaks maisiimportijaks. Vahemikus 2011-2013 ostab riik sisse 8,3 miljonit tonni maisi – sama palju kui eelnenud 15 aastaga kokku, näitavad USA põllumajandusministeeriumi rehkendused.

Mais on peamine sööt lehmade, lammaste ja sigade nuumamiseks, lihatarbimine on Hiinas aga analüütikute sõnutsi jõudsal tõusuteel.

«See on meie jaoks oluline ja atraktiivne turg. Me pole sinna varem põllukultuure eksportinud,» ütles Prisjaštšuk.

Ukraina on juba üks maailma juhtivaid nisu- ja maisieksportijaid. Hiinast loodetakse leida tohutu turg, mille abiga saaks anda võimsa tõuke põllumajanduslikele investeeringutele.

Augustis püstitasid maisihinnad kõigi aegade hinnarekordi, kuna suurimat tootjat USAd tabas rängim põud, mida sealmail 50 aasta jooksul nähtud on.

Prantsusmaa on kutsunud oktoobriks kokku G20 riikide kriisikoosoleku, arutamaks puudujääke globaalsetel põllumajandusturgudel.

Ukraina-Hiina diil võib tekitada pingeid Aasia teistes suurtes põllumajandussaadusi eksportivates riikides nagu Jaapanis ja Lõuna-Koreas.

Prisjaštšuki sõnutsi kasutatakse laenuraha Hiina põllumajandustehnika, herbitsiidide ja pestitsiidide ostmiseks: «Me kasutame neid investeeringuid oma saagi suurendamiseks ning täitmaks oma ekspordikohustusi Hiina eest.»

Viimased viis aastat on Peking kasutanud oma finantsvõimsust selleks, et tagada endale toorainetarneid, eriti just toornaftat, pakkudes Venemaale, Brasiiliale, Ecuadorile ja teistele tasumisvõimalust multimiljardi dollariliste laenude, mitte raha kujul.

Nii näiteks läkitab Venezuela Hiinasse vähemalt 100 000 barrelit naftat päevas – ehk 5 protsenti oma toodangust – tasumaks 4 miljardi dollarilist Hiina Arengupangalt võetud laenu.

Ukraina ametnikud on viimastel kuudel viidanud sellele, et käimas on läbirääkimised veel mitmete miljardite dollarite laenamiseks Hiinalt – vastutasuks abi eest energiasektori tänapäevastamisel. Tegemist olevat uue «strateegilise» partnerlusega.

Hiina saatkond Kiievis keeldus maisi- ja energiadiile kommenteerimast.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Tagasi üles