Riigiasutused laiutavad suurtel pindadel
24. märts 2009, 12:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii mõnelgi ametnikul võib tööl olla märksa enam ruumi kui oma kodus, sest riigiasutused ei vaheta oma asukohta ka siis, kui töötajate arv väheneb.
Kuuldes seda, et mõnes riigiasutuses on ühe töötaja kohta ligi 40 ruutmeetrit pinda, tõdes kinnisvarabüroo Uus Maa Maakler Marko Kivirand, et seda on palju. «Reeglina on mõistlik suurusjärk inimese kohta ligi 8 ruutmeetrit. Tihti on see isegi väiksem,» sõnas ta.
Jagades ministeeriumide hoonete pindala töötajate arvuga, selgus, et enamikus neist on ühe töötaja kohta paarkümmend ruutmeetrit pinda. Teistest lahedamalt on ruumi põllumajandus- ja keskkonnaministeeriumis, kus ühe töötaja kohta on ligi 30 ruutmeetrit pinda.
Ministeeriumitest juhib seda pingerida aga välisministeerium, mille Rävala puiesteel asuvas peamajas on ühe töötaja kohta 39 ruutmeetrit pinda.
Välisministeerium selgitas, et nende peamaja on ehitatud 1960ndate lõpul esindushooneks ning on muinsuskaitse all. Seetõttu on hoones ka esindusruume, lisaks avarale fuajeele asub seal ka suur pressikonverentside saal. Ministeeriumi kinnitusel on töötajate tööruumid tavapärase suurusega.
«Siiski on majas pinda, mida praeguseks aktiivselt ei kasutata,» seisab ministeeriumi vastuses.
Kõige avaramad ruumid on aga presidendi, riigikogu ja valitsuse käes. Riigikogu hoonetes on ühe töötegija kohta 40,5, Stenbocki majas 44 ja presidendi kantseleis 51 ruutmeetrit pinda.
Lossi büroohoonega võrrelda ei saa
Seda pingerida kommenteerides sõnas Kivirand, et nii Toompea kui Kadrioru lossi ei saa tavaliste büroohoonetega võrrelda, kuna nende majade tüübid on pisut teised.
«Seal on hallid, koridorid, suuremad ruumid, mida ei saa võtta konkreetse tööpinnaga,» selgitas ta. Välisministeeriumi hoone kohta nentis ta aga, et seal on ruumi ühe inimese kohta tõesti palju.
Maakleri sõnul on riigiametnike lahedad tööolud seotud sellega, et asutused tegutsevad aastaid samades hoonetes ja eriti asukohta vahetama ei kipu. «Aja jooksul muutub töötajate arv, aga ega nemad ju naljalt asukohta ei vaheta,» tõdes ta.
Seda, et olemasolevad hooned on pisut suureks jäänud, möönsid ka mõned riigiasutused ise.
Näiteks teatas rahandusministeerium mõni aeg tagasi, et kavatseb osast ruumidest loobuda. Ka riigikantseleil on plaanis loobuda Rahukohtu 1 hoonest. Kolimisplaane on pidanud ka majandusministeerium, kuid see ettevõtmine on esialgu edasi lükatud.
Suured kommunaalkulud
Suurte hoonete ülalpidamiseks kulub ka üksjagu raha. Kiviranna sõnul sõltuvad büroopindade kommunaalkulud pakutavatest tingimustest ja teenustest. «Kohati on seal üsna suured käärid, kuid tavapärane kõikumine võiks olla 30 ja 50 krooni vahel [ühe ruutmeetri kohta - toim],» sõnas ta. Enamikes vaadeldud riigiasutustes jäid need kulud 40 krooni kanti.
Kulukate büroode pingerea tipus on riigikogu, välisministeerium ja presidendi kantselei, kus need numbrid olid vastavalt 66, 65 ja 63 krooni ruutmeetri kohta.
Võrreldes teiste ametiasutustega torkab silma justiitsministeerium, mis on suutnud oma kommunaalkulud viia 25 kroonini ruutmeetri kohta.
Kasvanud kütte- ja veehinnad ning säästuaeg on sundinud ka riigiasutusi oma kulutusi üle vaatama ning kokku hoida püüdes keeratakse mõnel pool küte maha, vahetakse tavalised lambipirnid säästlikega või vahetatakse välja osa torusid.