Kreeka võlausaldajad läkitasid eile Küproselt tavatult tugevaid signaale valmisolekust leevendada Ateena abipaketi karme tingimusi.
Kreeditorid on Kreeka suhtes leebumas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeditorid kinnitasid, et ootavad uuelt valitsuselt otsustavamaid edusamme, kuid on samas avatud võimaluse suhtes anda riigile lisaaega 174 miljardi eurose abipaketiga seotud eelarveeesmärkide täitmiseks.
Kreeka uus valitsus on mitteametlikult pannud ette pikendada oma praegusi eesmärke kahe aasta võrra.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Christine Lagarde ütles eile Nikosias, et ajapikendust «tuleks kaaluda».
Sellist ajapikenduse-juttu on mitmed Põhja-Euroopa valitsused juba kuid põhjanud ja põlastanud – eriti AAA-reitinguga riigid Saksamaa eestvedamisel.
Kuid Austria rahandusminister Maria Fekter ütles, et vastuseis näib nõrgenevat. «Me anname Kreekale aega, mida nad vajavad. Aga rohkem raha tõenäoliselt ei tule,» ütles ta.
Kõrged euroametnikud on pommitanud Kreeka peaministrit Antonis Samarast tungivate palvetega tõestada, et riik on võimeline rakendama reforme – mida neilt juba pikemat aega pikisilmi oodatakse.
Luksemburgi peaminister ja euroala rahandusministrite nn eurogrupi juht Jean-Claude Juncker näis andvat Samarasele lisaaega enda tõetamiseks.
Kreeditoride troika (Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ja IMF) raport selle kohta, kas Kreeka on väärt oktoobris külmutatud 31,6 miljardi eurose abiraha osamakse ülekandmist, lükati edasi oktoobri keskpaigani – märk sellest, et euroala tahab anda Ateenale võimalust sünnitada silmatorkavaid reforme, mis leebust õigustaksid.
Juncker kutsus Kreekat üles rakendama «murrangulisi» meetmeid, mis peamiselt tähendaksid täiendavaid kulukärpeid.
Kuigi Kreeka osas hakkas tekkima teatav üksmeel, olid ministrid eri meelt selle suhtes, kas Hispaania peaks paluma abi euroala uuest 500 miljardi suurusest stabiilsusmehhanismist nimega ESM – viimane hakkaks siis üles ostma Hispaania riigivõlakirju, milles fondi assisteeriks Euroopa Keskpank (EKP) lähtuvalt oma värskest ostuotsusest.
Kuigi Hispaania laenukulud on pärast EKP otsust ESMiga kampa lüüa dramaatiliselt langenud, avaldavad mõned riigid Madridile suurt survet võtta vastu täisprogramm ja karmid tingimused.
Hispaania rahandusminister Luis de Guindos ütles oma ametivendadele- ja õdedele, et valitsus avalikustab varsti uue reformipaketi, mis on mõeldud «kasvu turgutamiseks» ning põhineb Brüsseli soovitustel.
De Guindos rõhutas, et nende kärpepingutused ei viita mingil moel kavatsusele euroalalt abi paluda. Mitmed ELi ametnikud prognoosivad siiski, et süveneva majanduslanguse ning võlamaksete suuruse tõttu on välisabi varsti vältimatu.
Küll aga on euroala Hispaania küsimuses üha selgemalt kahes leeris.
«Prantsuse blokk» utsitab Hispaaniat abipaketti ja EKP toetust vastu võtma – põhjustades piinavat peavalu nii Madridile kui Berliinile, mis peaks järjekordse Hispaania-programmi tarvis Bundestagilt heakskiitva peanoogutuse pälvima.
Kõrged euroametnikud tervitasid küll olukorra teatud normaliseerumist ja mõningasi edusamme, kuid hoiatasid enesega rahulollu suikumise eest.
«Kui palju aega meil on? Sellele küsimusele on väga raske vastata,» ütles EKP president Mario Draghi. «Seda peate te küsima turgude käest. Kui me niiviisi jätkame, on põhjust olla väga optimistlik.»
Copyright The Financial Times Limited 2012