USA keskpanga (Föderaalreservi) nõukogu otsustas pärast kaks päeva kestnud nõupidamist alustada agressiivselt ostma kinnisvaratagatisega võlakirju ja riiklikke võlakirju, niikaua kui tööpuudus hakkab langema.
USA keskpank soovib tööpuudust vähendada
15. september 2012, 09:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeva õhtul anti teada, et võlakirjade ostmise maht on 40 miljardit dollarit kuus. See on esimene kord, kui Föderaalreserv seob oma programmi mingi kindla eesmärgiga.
«Me tahame näha rohkem töökohti,» ütles keskpanga juht Ben Bernanke pärast nõukogu koosolekut toimunud pressikonverentsil. «Me tahame madalamat tööpuudust. Me tahame näha tugevamat majandust, mis suudaks parandada tööjõuturgu jätkusuutlikult,» lisas ta.
40 miljardit kuus tundub olevat võrdlemisi väike summa võrrelduna 1,25 triljoni suuruse kinnisvaralaenudega tagatud võlakirjade ostmise programmiga, mis toimus aastatel 2008 kuni 2009. aasta märtsis ning 2010. aasta novembris välja kuulutatud riiklike võlakirjade ostmise programmiga, mille maht oli 600 miljardit dollarit.
Kuid selle programmi potentsiaal võib lõppudelõpuks kujuneda väga suureks. Föderaalreservi avalduses öeldakse, et niikaua kui tööturu olukord ei hakka märkimisväärselt paranema, jätkatakse kinnisvaralaenude tagatisega võlakirjade ostmist ning võidakse alustada teiste väärtpaberite ostmist ja muude abinõude kasutamist niikaua kui see ei ohusta hindade stabiilsust.
Keskpanga kriitikute sõnul võlakirjade ostmine tööpuudust ei leevenda. The Wall Street Journali poolt enne Föderaalreservi (Fed) otsust tehtud ökonomistide küsitlusest selgus, et juhul kui Fed ostaks võlakirju 500 miljardi euro eest, alandaks see töötust vaid 0,1 protsendipunkti võrra. Praegu on tööpuudus USAs 8,1 protsenti.
Duke ülikool küsitles 887 ettevõtte finantsjuhti kellest 91 protsenti ütles, et nad ei kavatse oma investeeringute plaane muuta isegi siis, kui intressid langeksid ühe protsendipunkti võrra, mis tähendab, et ettevõtted on uute töökohtade loomise suhtes ikka väga ettevaatlikud.
Kui Euroopa Keskpanga rahapoliitikal on vaid üks ülesanne, hindade stabiilsuse hoidmine, siis USA keskpangal on lisaks inflatsiooni ohjamisele ka ülesanne hoida tööpuudus kontrolli all. Föderaalreservi värske otsus tähendab selle poliitika raskuskeskme muutust tööjõuturu suunas.
Augustikuus kasvasid hinnad Ühendriikides aastatagusega võrreldes 1,7 protsenti, mis on keskpanga soovitavast ülempiirist, kaks protsenti, madalam. Reedel avaldatud tarbijaindeksi kasv juulikuiselt 1,4 protsendilt on suurim alates 2009. aasta juunist. Peamiselt bensiinihinna tõusust tingitud inflatsiooni kiirenemine annab tugeva argumendi rahapoliitika kvantitatiivse lõdvendamise ehk nn rahatrüki kolmanda vooru vastastele, sest 2010. aastal alustatud võlakirjade ostmise põhjustas tooraineturgudel tugeva hinnaralli.
Ka Fedi neljapäevane otsus pani kerkima aktsiaturud kogu maailmas. Euroopa suuremate börside indeksid kerkisid eile poolteise protsendi jagu, USA aktsiaturud tõusid mitme aasta kõrgeimale tasemele. Reutersi andmetel kerkis USAs peaaegu 600 börsiettevõtte aktsia 52 nädala ehk viimase aasta kõrgeimale tasemele.