Euroopa Komisjoni plaan tuua ühtse pangandusjärelevalve alla kõik eurotsooni pangad ei meeldi Saksamaale, kes eelistab väikeste pankade järelevalve enda hooleks jätta.
Saksamaa tõrjub suurt pangandusjärelevalvet
14. september 2012, 13:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sakslased eelistavad, et üleeuroopaline pangandusjärelevalve tegeleks ainult suuremate, sisuliselt rahvusvaheliste pankadega – Saksamaa pankadest kuuluvad sellesse kategooriasse näiteks Deutsche Bank ja Commerzbank AG. Rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles kolmapäeval taas kord, et väikesed, turvalisemad pangad peaksid jääma rahvuslike pangandusjärelevalveorganite alla.
Ka kantsler Angela Merkel on väljendanud pangandusjärelevalve suhtes ettevaatlikkust. Saksamaa parlamendis peetud kõnes ütles Merkel, et järelevalvet ei tohiks luua kiirustades, sest nii võib kvaliteet langeda. Kava järgi peaks ühtne pangandusjärelevalve tööle hakkama juba järgmisel aastal, täismahus aga 2014. aasta 1. jaanuarist.
Saksamaa panganduse eripära on pankade suur arv (kokku 1885), millest enamik on hoiu- ja kooperatiivsed pangad; nendest paljusid kontrollivad liidumaad ja kohalikud omavalitsused. Nende pankade poliitiline mõju on üsna suur. Pangad võtavad elanikelt hoiuseid ning annavad laenu kohalikele ettevõtetele ehk tegemist on peamiselt kommuunipõhise pangandusega. Need ei ole nii riskantsed kui suured pangad, kes võtavad suuremaid riske.
Selline mudel on Euroopas üsna erandlik. «Seda, et üks riik kaitseb oma väikeste pankade teistsugust kohtlemist, kohtab harva,» ütles The Wall Street Journalile Brüsselis asuva mõttekoja Bruegel uurija Nicolas Verón. Kriitikute sõnul on hoiupankadel tihti oluline osalus raskustesse sattunud riigimaadele kuuluvates arengupankades (Landesbank), kellest mitu vajas 2008. ja 2009. aastal päästmist.