Euroopa Komisjon kavatses eile avalikustada ambitsioonika kava tagamaks kõiki hoiuseid euroala pankades 5 triljoni euro ulatuses. Saksa vastuseisu tõttu pandi plaan riiulile – näide poliitilistest tõketest pangandusliidu teel.
Brüssel taganes ühtse pangahoiuste garantii skeemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koos ühtse pangajärelevalve kavaga (mis avalikustati) tahtis komisjon käia välja detailse teejuhendi fondi loomiseks, millest saanuks võtta raha ka kokkukukkunud pankade sulgemise tarvis, selgub kavanditest, mille Financial Times oma valdusse sai.
Kuid see kolme lehekülje pikkune lõik – milles anti ristinimed kahele uuele asutusele, seati paika ajakava seaduseelnõude tegemiseks ning joonistati välja uus lõiv euroala pankadele – kustutati viimasel hetkel maha, kuna Berliin protesteeris, et asi oli varaküps ja ebarealistlik, ütlesid aruteludesse kaasatud ametnikud.
Euroametnikud on jõudnud arusaamisele, et kriisi peatamiseks, mis on nõrgestanud Euroopa finantssüsteemi ja pingestanud riigivõlgade seisu, tuleb luua euroala pangandusliit. Liit tähendaks seda, et finantsasutuste järelevalve, regulatsioon ja juhtimine läheks liikmesriikidelt üle Brüsselisse.
Ülalmainitud episood rõhutab aga, kuivõrd vastumeelsed on Berliinile mõned kava põhialused.
Nimelt on euroala-ülene pangahoiuste garantii kava Saksamaal poliitiliselt plahvatusohtlik – kuna võib sisuliselt tähendada olukorda, kus Saksa maksumaksjad saavad Hispaania hoiustajate käendajaiks.
Mõned analüütikud arvavad, et ilma sellise süsteemita on pangapaanika oht Hispaanias või mõnes teises nõrga finantssüsteemiga riigis palju suurem.
Saksamaa, euroala pealaekur, on juba ülihäälekalt väljendanud oma pahameelt Euroopa Komisjoni liigse tõtlikkuse pärast anda Euroopa Keskpangale pankade ainujärelevalvaja volitused – mis jäi ka ainsaks eile väljakäidud ettepanekuks, kuna seda peetakse euroala pangandusliidu esimeseks ja kõige hõlpsamini paigaldatavaks alustalaks.
Kõrged euroametnikud tõmbasid järgmiste sammude detailid tagasi kartusest, et nad võinuks liigselt provotseerida Berliini, esitades Saksa maksumaksjatele veelgi suuremaid nõudmisi. «[Sakslaste] tunded said meile kristalselt selgeks,» ütles üks neist.
Kustutatud lõik asendati dokumendis lühikese leheküljega «edasistest sammudest», mis vaid uduselt viitavad vajadusele mõelda välja ühised pankade kinnipaneku plaanid ega maini pangahoiuste tagamise skeemi praktiliselt üldse.
Varasemates kavandites, mida FT on näinud, pidi komisjon tuleval aastal tegema ettepaneku uue ameti asutamiseks nimega European Deposit Insurance and Resolution Authority (Edira) – vabas tõlkes Euroopa pangahoiuste kindlustuse ja pankade sulgemise amet.
Edira oleks saanud volitused haldamaks vastavat uut pangahoiuste garantii ja pankade sulgemise fondi nimega European Deposit Guarantee and Resolution Fund (Edgar).
Dramaatilise näitena suveräänsuse loovutamisest saanuks Edira euroala-ülese vastutuse otsustada, millal raskustes pank kinni tuleb panna – ning määrata selliste pankade võlakirjade hoidjate pügamise sügavus. «Edira kujuneks pangandusliidu ainuõiguslikuks pankade sulgemise ametiks,» seisab kavandis.
Edirat oleks finantseeritud euroala pankadele kehtestatud korralise lõivu kaudu. Amet omandanuks volitused panku kiiresti ja otsustavalt sulgeda, makstes kinni sellega seonduvad kulutused.
Ilmselt oleks Edirat toetanud euroala päästefond, 500 miljardi eurone ESM. Ühtlasi oleks Edira vahetanud välja riikide olemasolevad hoiuste tagamise mehhanismid.
ELi siseturu- ja teenustevolinik Michel Barnier viitas sel nädalal looritatud moel pangahoiuste garantii ümber toimuvatele vaidlustele ning toonitas, et pangandusliitu tuleb Saksamaa muret arvestades ehitada «sammhaaval».
«Ma olen pärit mägedest – kus me vaatame väga hoolikalt, kuhu me oma jala paneme, et mitte kukkuda,» ütles ta. «Esimest sammu astudes on tähtis jälgida, et saaks ka edasi minna.»
Copyright The Financial Times Limited 2012