Danske: Saksa konstitutsioonikohtu ESMi otsus võib olla võlakriisi pöördepunkt

FOTO: http://media.economist.com/sites/default/files/imagecache/full-width/images/print-edition/20120421_FND001_1.jpg

Saksamaa konstitutsioonikohtu otsus Euroopa Stabiilsusmehhanismile (ESM) roheline tee anda oli isegi veidi positiivsem, kui me arvasime ning sellest võib saada võlakriisi pöördepunkt, kirjutab Danske Marketsi vanemökonomist Frank Oland Hansen kiirkommentaaris.

«ESM ja Euroopa Keskpanga võlakirjaostude programm (OMT) on usaldusväärsed turvavõrgud,» märkis ta. Juhul, kui investoritel ei teki plaani turvavõrku testima hakata, ei pruugi Hanseni sõnul keskpangal olla tarvis OMT programmi isegi mitte aktiveerida.

Hanseni sõnul on pall nüüd Hispaania ja Itaalia väravas. «Kui viimased suudavad läbi viia planeeritud eelarveparandused ja struktuursed reformid, võiks võlakriis läbi saada paari aastaga,» tõdes Hansen.

Vaatamata positiivsele tonaalsusele toob Hansen välja ka riskid. Hispaania poolelt nimetab ta riigi tõsiseid raskusi eelarve kontrolli alla saamisel. Lisaks võib tema hinnangul ebameeldivaid üllatusi tulla ka riigi pangandussektorist, omavalitsustest ja ametlikest sisemajanduse kogutoodangu (SKT) numbritest, mis seni riigi allakäiku objektiivselt ei peegelda.

Hansen märgib, et kuigi Hispaanial oleks kasulik enne abi palumist liituda eelprogrammiga, ei taha riigi peaminister Mariano Rajoy seda teha enne, kui turg selle peale sunnib, arvates, et see on poliitiliselt parem käik.

Itaalias teeb analüütikule muret euroskeptikute võidukäik, mis võib Silvio Berlusconi tagasi võimu juurde tuua.

Kreeka kohalt usub Hansen, et me saame enne kriisi lõppu näha veel ühte võlgade ümberstruktureerimist. Seda ei pea investorid enam kartma, sest on juba nagunii varasemate sammudega suurema osa oma rahast kaotanud ning uus restruktureerimine puudutab tõenäoliselt riiklikke kreeditore.

«Vaatamata riskidele on euroala kokkukukkumise tõenäosus oluliselt vähenenud,» märkis Hansen.«Näeme oma põhistsenaariumis, et enne kriisi lõppu liigub eurotsoon liigub suurema integratsiooni, eelarvete pinguletõmbamise ja struktuursete reformide suunas,» tõdes ta.

Tagasi üles