Audit: kõrged ravimihinnad on olematu konkurentsi tulemus

Enamik Eesti ravimiturust on koondunud kahe hulgimüügifirma kontrolli alla.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Riigikontroll toob oma täna avaldatud auditis välja, et ravimite hinnad oleksid Eesti apteekides madalamad, kui Eesti ravimiturul ei valitseks selline olematu konkurentsisituatsioon. Hulgimüügifirma pole sellise lähenemisega nõus.

Viimase 10 aasta jooksul on Eesti ravimiturg koondunud sisuliselt kahe suure hulgimüügifirma – Tamro ja Magnumi – kätte, kelle omanduses või mõjusfääris on ka enamik üldapteekidest Eestis.

Apotheka ja Südameapteegi ketid on seotud Magnumiga, Apteek1 Tamroga. 2012. aastal tegevust alustanud apteegikett Südameapteek ei seosta ennast küll Apotheka apteegiketiga, kuid enamuse (78 protsendi) selle keti apteekide taga on OÜ Patrika, kus 49-protsendise osaluse omanik on AS Apotheka apteegiketi omanik Magnum.

Seega on kahe suurema hulgimüüja mõjusfääris Eestis sisuliselt 81 protsenti apteekidest, märgib audit. Ravimiameti statistika järgi oli 2010. aastal 85,4 protsenti ravimite hulgimüügiturust kahe suurema hulgimüüja käes (sh Tamro käes 31,8 ja Magnumi käes 53,6 protsenti). Aasta-aastalt on nende turuosa pidevalt kasvanud.

Riigikontroll leiab, et nende võimu on põlistanud praegune seadusandlus.

Alates 2006. aastast kehtinud apteekide asutamise piirang, millest loodeti apteegiteenuse kättesaadavuse ühtlasemat jaotumist kogu Eestis, ei ole aga loodetud mõju toonud. Seaduse järgi ei tohi anda välja uut üldapteegi tegutsemisluba, kui linnas on ühe apteegi kohta alla 3000 elaniku.

Samas aga on valdav osa apteekide tegevuslube antud liisuheitmise teel, kus võiduvõimaluste parandamiseks on mõlemal ravimiturgu valitseval hulgimüüjal 100 täisühingut, kes konkurssidel osalevad.

Riigikontroll märgib, et uuel hulgimüüjal ei ole võimalik turule siseneda. Mitmed hulgimüüjad, kes pole olnud apteekide omanikud, on ka Eesti üldapteekide turult lahkunud.

Viimastel aastatel on Eesti ravimiturult lahkunud kaks hulgimüüjat: OÜ Topmed ja OÜ Nordic Pharma, pidevalt on kahanenud ka turuosa OÜ Oriolal, kes ei ole üldapteekidesse ei ole ta alates 2010. aastast enam ravimeid müünud. Põhjusena tõi toona Oriola juhatuse esimees välja, et nende klientide ring kuivas lihtsalt kokku, kuna Tamro ja Magnumi omanduses olevatesse apteekidesse ei õnnestu teistel hulgimüüjatel ravimeid müüa.

«Tõenäoliselt oleksid üldapteekides ravimite (sh käsimüügiravimite) hinnad madalamad kui konkurentsisituatsioon oleks parem,» märgib riigikontroll ning leiab, et Eestis tuleks ka ravimite hulgi- ja jaemüük lahutada, sest see võimaldaks ka uutel hulgimüüjatel siseneda ravimiturule.

Magnum: riigikontroll spekuleerib

AS Magnum kontserni juhatuse esimees Leon Jankelevitsh leidis, et väide, nagu langetaks apteegi- ja hulgimüügitasandi lahutamine ravimite hindu, on spekulatsioon, mis ei põhine analüüsil. «Torkab üksnes silma, et aruandes pole puudutatud täna kehtivate juurdehindluste taset ei hulgi- ega jaemüügitasandil. Samuti puudub võrdlus teiste riikidega ning kuidagi ei selgu, mille arvelt see riigikontrolli poolt loodetud hüpoteetiline hinnalangus saaks toimuda,» lausus Jankelevitsh Postimehele.

«Vertikaalne integratsioon on Euroopas laialt levinud (näiteks võib tuua Inglismaa, Holland, Läti, Leedu, Rootsi jne), kus seda peetakse täiesti normaalseks nähtuseks,» märkis ta lisaks.

«Riigikontroll nähtavasti ei ole teadvustanud, et Eestis kehtivad ravimite jae- ja hulgimüügil riiklikult reguleeritud juurdehindlused, mis on tunduvalt madalamad kui juurdehindlused mujal jae- ja hulgikaubanduses. Seetõttu on lubatud juurdehindluste rakendamine turuosalistele sageli ellujäämise küsimus,» märkis Jankelevitsh.

Samuti leidis ta, et riigikontrolli analüüs sisaldab vale lähtekohta, mis võrdleb haiglaapteekide ja üldapteekide sisseostuhindu. «Riigikontroll väidab, et haiglad saavad Eestis ravimeid odavamalt kui üldapteegid ja selle põhjal oletatakse, et apteegid võiks osta hulgimüüjatelt ravimeid odavamalt. Tegelikkuses määravad haiglate riigihankekonkurssidel tavahinnakirjast erinevad hinnad ravimitootjad. Hulgi- või jaemüüjatel puudub selles igasugune roll,» kinnitas Jankelevitsh.

Konkurentsiamet sama meelt

Ka konkurentsiamet leiab, et piirang on teeninud pigem turul kanda kinnitanud suurte jaekettide huve, kes saavad loasüsteemi kasutades hoida ära konkurentide tulekut oma apteekide kõrvale.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots nõustus riigikontrolli auditi seisukohaga, et apteekide asutamispiirangud tuleks kaotada. «Oleme sellekohased pöördumised esitanud nii majandus- ja kommunikatsiooniministrile kui ka sotsiaalministrile. /--/ Tänase päevani ei ole riigikogu menetlus tulemusi andnud,» nendib ta aga arvamuses.

Samas selgitas konkurentsiamet, et vertikaalne integratsioon ehk nii hulgi- kui jaekaubanduses üheaegselt tegutsemine muutub konkurentsile ohtlikuks alles suuremat turujõudu omavate ettevõtjate puhul, on ameti hinnangul kaheldav, kas selline piirang oleks põhjendatav väiksemate ettevõtjate suhtes.

«Seetõttu võiks seda ideed edasi arendada just suuremate ettevõtjate osas, näiteks teatud turuosast või apteekide arvust alates. Väiksematel ettevõtjatel võiks aga endiselt säilida võimalus mitmel tasandil tegutseda,» leidis Märt Ots.
 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles