Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul oli veebruaris tegu aastases võrdluses esimese tootjahindade langusega pärast 2003. aasta sügist ning tõenäoline on samade arengute jätkumine lähitulevikus.
Ministeerium: tootjahindade langus jätkub
20. märts 2009, 15:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hinnalangus puudutas enamikku suurematest sektoritest. Kiirem oli see puidutööstuses, kus hinnad alanesid aastaga 5,1 protsenti, ja paberitööstuses (-4,7 protsenti).
Tootjahindade langust põhjustasid suuresti toormehindade langus ning tööjõukulude alanemine. Samuti muutus tootmine odavamaks toiduainetetööstuses (-1 protsenti võrreldes eelmise aastaga) ja jookide tootmises (-1,1 protsenti). Toiduainete tööstuses oli suurimaks mõjutajaks piimatoodete tootmine, mis odavnes piima kokkuostuhinna languse toel aastaga 14,5 protsenti.
Hinnalangust tasakaalustas tootmise kallinemine mõningates sektorites. Keemiatööstuses tõusid hinnad aastaga 7,3 protsenti ning elektriseadmete tootmine kallines aastases võrdluses 9,7 protsenti.
Konjunktuuriinstituudi veebruarikuise küsitluse põhjal ootas juba ligi 40 protsenti tööstusettevõtete juhtidest hinnalanguse jätkumist järgnevate kuude jooksul. Ootused hindade kasvu osas langesid rekordmadalale - vaid 4 protsenti ettevõtetest ootas hindade tõusu
lähitulevikus. Toiduainete-, puidu-, tekstiili- ja metallitööstuses ei oodanud keegi vastanutest toodanguhindade tõusu järgneva kolme kuu jooksul.
Veebruaris jätkus ekspordi- ja impordihindade langus. Ekspordihinnad olid eelmise aasta veebruarist 1,5 ja selle aasta jaanuarist 0,4 protsendi võrra madalamad. Impordihindade langustempo mõnevõrra aeglustus - aastaga kahanesid hinnad 3,8 protsenti. Samas leidis kuises võrdluses aset 0,3 protsendi suurune tõus.
Jätkuvalt veab ekspordihindade langust metsamajandus, kus hinnad langesid aastaga ligi 30 protsenti, kuises võrdluses oli odavnemine aga 1,1 protsenti. Palgihinnad on maailmaturgudel endiselt madalseisus ning enne ehitussektori taastumist ei ole olukorra paranemist oodata. Samuti toimus suurem odavnemine metallitootmises (aastaga 13,5 protsenti, kuises võrdluses 3,3 protsenti), mida põhjustas peamiselt tugev konkurents, kuid ka tooraine hindade üldine odavnemine.
Suurema langusega paistis veel silma puidutööstus, kus hinnad kukkusid aastaga 3,2 protsenti. Kiiremat kasvu näitasid keemiatoodete (aastaga 5,5 protsenti) ja ehitusmaterjalide (aastaga 7,3 protsenti) ekspordihinnad. Kuised kasvud olid vastavalt 5,8 ja -1 protsenti.
Impordihindu mõjutas veebruaris jätkuvalt nafta hinna madalam tase võrreldes aastataguse ajaga. Seetõttu langesid nafta- ja põlevkivitoodete tootmises impordihinnad aastaga 32 protsenti, samas kuises võrdluses toimus 9 protsendi suurune tõus. Kiire langus iseloomustas veel puidutööstust, kus impordihinnad alanesid aastaga 16,4 protsenti.
Mõnevõrra suurem hinnakasv toimus toiduainete ja jookide tootmises ning tekstiilitööstuses, kus impordihinnad kerkisid aastaga 5 protsenti.
Järgmisel kuul on oodata seniste trendide jätkumist, kuid impordi hindu võib mõnevõrra kergitada märtsis seni suhteliselt tugevana püsinud nafta hind. Laiemalt on siiski hinnasurve allapoole, kuna maailmamajandus ei ole endiselt ilmutanud märke taastumisest ning intressid püsivad madalal.