TNS Emori jaanuaris läbi viidud uuringust selgus, et tervelt 40 protsendil internetiühendusega Eesti ettevõtetest ei ole oma kodulehte.
Paljudel internetiühendusega ettevõtetel pole endiselt kodulehte
20. märts 2009, 12:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaatamata kodulehtede üldarvu iga-aastasele püsivale tõusule, on nende kasv tehnoloogia ja infoühiskonna arengute taustal jäänud tagasihoidlikuks: ettevõtte koduleht oli 2001. aastal 35 protsendil internetiühendusega ettevõtetest, 2009. aastal aga 60 protsendil, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
«Kodulehtede loomise passiivsus on mõneti märgiks sellest, et ettevõtted - eelkõige pisemad ja väiksema käibega firmad - ei ole mõistnud interneti kui turundus- ja müügikanali tähtsust,» kommenteeris uuringu tulemusi ministeeriumi infotehnoloogia nõunik Mait Heidelberg.
Samas näitavad tema sõnul kahe viimase aasta uuringutulemused kasvu nende ettevõtete seas, kes soovivad kodulehe vahendusel oma tooteid ja teenuseid müüma hakata. «Seega võib siin siiski oodata tulevikus teatavat läbimurret,» ütles ta.
Sama uuringu raames vaadeldi ka isikutunnistuse (ID-kaardi) kasutamist ettevõtetes. Tulemused näitavad, et isikutunnistuse kasutamine on pidevalt kasvanud alates 2005. aastast.
Kui 2005. aastal kasutas isikutunnistust elektroonseks tuvastamiseks 2 protsenti ning digitaalseks allkirjastamiseks 1 protsent Eesti ettevõtetest, siis tänaseks on näitaja nii isikutuvastuse kui allkirjastamisel tõusnud peaaegu 30 protsendini.
2009. aasta alguses kasutas isikutunnistust elektroonseks isikutuvastuseks 27 protsenti ning digiallkirja andmiseks 29 protsenti Eesti ettevõtetest.
ID-kaarti kasutavad eelkõige suuremad ettevõtted, mille aastakäive ületab 10 miljonit krooni, piirkonniti kasutatakse isikutunnistust kõige enam Põhja-Eestis.