Ministrite heitlus rohelise elektri pärast

Keit Pentus-Rosimannus.

FOTO: Toomas Huik

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) pole nõus Narva jaamadele taastuvenergia toetuse maksmisega ega ka sellega, et rohelise elektri toetamisel peaks olema ülempiir. Majandusminister Juhan Parts (IRL) peab kõike seda aga mõistlikuks.

Kuigi juulis sõlmitud rohelise elektri toetusskeemi muutmise kokkulepe andis lootust, et kahe kange ministri vastasseis taastuvenergia küsimuses on lõppenud, siis vaenukirvest pole pooled siiski maha matnud.
Parts on juba kaks aastat üritanud kärpida rohelise elektri toetusi, tänavu kevadel sai ta valitsuselt volituse, et kui õnnestub tootjatega kokkuleppele saada, siis toetavad seda ka Reformierakonna poliitikud.

Kokkuleppe Parts sõlmis, kuid kärpe ühe ägedama vastase, Pentus-Rosimannuse toetust sellele ikkagi kõikides punktides pole. Pentus-Rosimannus ja Reformierakonna rahastamis­skandaali sattunud justiitsminister Kristen Michal on seni olnud kõige agaramad Eesti Energiaga konkureerivate taastuvenergia tootjate toetajad.

Pentus-Rosimannus saatis augusti lõpus Partsile kirja, milles olid keskkonnaministeeriumi ametlikud seisukohad elektrituruseaduse muudatuste kohta. Viimased peaks seadusse raiuma juba nimetatud toetuste kärpe kokkuleppe.

Pentus-Rosimannus teatas, et ta pole nõus Narva elektrijaamadele taastuvenergia toetuse maksmisega uuest aastast. Kuigi ametlik retoorika räägib madalast efektiivsusest ja suurest koormusest tarbijatele, toob sama kiri esile ka peamise põhjuse, miks paljud ettevõtjad ja poliitikud on Narva põlevkiviahjule taastuvenergia toetuse maksmise vastu.

Pentus-Rosimannus protestib nimelt eelnõu sätte vastu, mis seab ülempiiri toetuskõlbulikule rohelisele elektrile. Majandusministeerium kirjutas selle seadusse, sest soovib ohjata taastuvenergia tasu kogumist tarbijatelt.

Seaduseelnõu on senistele taastuvenergia tootjatele tegelikult ülisoodne, nimelt enne tänavu 15. juulit tööle hakanud tootjad saaksid toetust ka ülempiiri ületamisel. Samuti kaotab eelnõu toetuskõlbuliku tuuleenergia piiri, andes seega vabad käed aina uute tuuleparkide püstitamiseks.

Pentus-Rosimannusele aga ülempiir ei sobi, ta osutab oma kirjas, et see takistab uute investeeringute tulekut. Ta lisab, et «eriti keeruliseks muutuks uute turule tulijate olukord siis, kui suure osa alampiirist täidaks madala tõhususega Narva elektrijaamade 11. plokk».

Viimane lause annab otsest aimu, et tegelik heitlus ei käi keskkonnakaitse nimel, vaid milline investor saab endale rohelise elektri toetuse. Parts kaitseb Eesti Energia huve, Pentus-Rosimannus ettevõtjate omi, kes tahaksid investeerida rohelise elektri tootmisse.

Majandusministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda ütles, et Narva põlevkivijaamas taastuvelektrit toota on uutest investeeringutest odavam. Kui näiteks 375 GWh rohelist elektrit aastas vajab Narvas toetust kõige rohkem 13,1 miljonit euro­t, siis tuuleenergiast või uutest koostootmisjaamades toodetud sama suur kogus vajab toetust kuus kun­i seitse miljonit eurot enam.

Pentus-Rosimannus märkis aga oma kirjas, et kuna Narva elektrijaamades ainsana puitu kasutava 11. ploki kasutegur on 40 protsenti, on see puidu äärmiselt ebaefektiivne kasutamine. Uute koostootmisjaamade kasutegur on kaks korda suurem.

Praegu Narvas puitu ahju ei aeta. Vaidlused elektrituru Narva jaamade rohelise elektri toetuse üle seisavad valitsuses ja riigikogus veel ees.

Tagasi üles