Finantsinspektsioon: säästmisesse suhtutakse sageli skepsisega

Heli Lehtsaar.

FOTO: Finantsinspektsioon

Finantsinspektsiooni tarbijahariduse spetsialisti Heli Lehtsaare väitel näitavad uuringud, et inimeste teoreetilised teadmised rahaasjadest ei ole kehvad, kuid nad ei rakendata oma teadmisi käitumises ja säästmisesse suhtutakse sageli skepsisega.

Lehtsaare sõnul näitas 2010. aasta sügisel tehtud OECD uuring, et pikaajalise planeerimise ja rahaliste eesmärkide seadmisega eestimaalased eriti ei tegele. Igapäevaste rahaasjade korraldamisega on olukord parem, sest veidi üle poolte küsitletutest väitis, et hoiab alati oma rahaasjadel hoolikalt silma peal.

Lehtsaare hinnangul on majanduskriis tõstnud isiklike rahaasjadega tegelemise olulisuse rohkem fookusesse kui kriisieelsel ajal.

«Saadakse aru, et pere peab olema valmis olukorraks, kus sissetulek võib väheneda või ajutiselt hoopis kaduda – paljudel on sellega olnud isiklik kokkupuude,» selgitas Lehtsaar.

Lehtsaare väitel pööravad inimesed hoopis enam tähelepanu rahaasjade korraldamisele, sest näiteks veebilehe www.minuraha.ee külastatavus on tänaseks võrreldes 2007. aastaga kordades kasvanud.

Sellele vaatamata on inimeste peamiseks veaks rahaasjadega üldse mitte tegelemine või siis planeerimine väga lühikeses perspektiivis – palgapäevast palgapäevani.

Lehtsaare hinnangul võiks alustada pere rahaasjade luubi alla võtmisega ja teha eelarve, pannes detailselt kirja igakuised tulud ja kulud.

«Nii saab üsna ruttu aru, kas perel on selliseid kulutusi, mis pole tegelikult hädavajalikud ja edaspidi on võimalik need summad kokku hoida,» selgitas Lehtsaar.

Lisaks tasuks säästmist alustada juba näiliselt väikestest summadest: iga kuu kasvõi 10 eurot. Nii saab ootamatute olukordade jaoks puhvri luua, sest keerulised ajad pole veel möödas.

Seejuures tuleks Lehtsaare sõnul kaaluda tulusamat säästude paigutamist kui raha lihtsalt arvelduskontol hoidmine.

Lehtsaar lisas, et säästmisesse suhtutakse sageli skepsisega, viidates näiteks inflatsioonile.

«Isegi inflatsioonist mõnevõrra räsitud rahavaru on parem kui varude puudumine,» väitis aga Lehtsaar.

Kui rahalisest olukorrast on ülevaade saadud, võib Lehtsaare sõnul hakata seadma pikemaajalisi eesmärke: kas perel on lähiaastail plaanis mõni suurem väljaminek, kas lapsed lõpetavad põhikooli või keskkooli. Ehk tähelepanu saab pöörata kõigele sellele, mis toob suuremaid kulusid.

Tagasi üles