Raha pikaajalist planeerimist ei armastata kuskil

Poes käinud inimesed.

FOTO: Mati Hiis / Õhtuleht

Neljateistkümnes riigis läbi viidud OECD uuringust selgub, et tegelikult ei armastata raha pikaajalise planeerimisega tegeleda kusagil, sõltumata riigi asukohast või majanduslikust seisukorrast.

Finantsinspektsiooni tarbijahariduse spetsialisti Heli Lehtsaare sõnul pole inimesed finantsteenuste (hoiused, laenud, kindlustused, investeerimisteenused)  sisuga eriti kursis ning paljud ei vaevu enne mõne finantsteenuse ostmist võtma pakkumisi erinevatelt teenusepakkujatelt.

Säästmisega on olukord riigiti väga erinev ja seejuures ei saa alati öelda, et rohkem säästavad rikaste riikide elanikud. Kuigi Saksamaal ja Norras oli uuringule eelnenud aasta jooksul säästnud vastavalt 86 ja 71 protsenti küsitlusele vastanuist ning Ungaris ja Eestis vastavalt 27 ja 36 protsenti, siis samas Tšehhis oli säästjate protsendiks 72.

«Seetõttu ei saa säästmist pidada automaatselt vaid nö rikaste riikide elanikele iseloomulikuks,» arvas Lehtsaar.

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Anne Sägi väitel mõistab Balti riikide võrdluses enamik elanikke, et säästmine on oluline, kuid tegelik säästjate hulk on oluliselt väiksem. Suurimad säästud on Eesti ja väiksemad Läti elanikel.

Nii Lätis kui ka Eestis peavad säästmist kõige olulisemaks kõrgharidusega inimesed, Eestis on suurimad säästjad naised.

«Säästmisest ei pea väga lugu enamasti madalama haridustaseme ja väiksema sissetulekuga inimesed,» lisas Sägi.

Teiste riikide elanikega võrreldes investeerivad eestimaalased tunduvalt vähem, peamiselt hoitakse raha arvelduskontol või kodus sularahas. Sägi lisas, et ka leedulased hoiavad sagedamini suuri summasid sularaha kodus.

Eestlased kasutavad aga mõnevõrra sagedamini keerulisi finantsinstrumente nagu kolmas pensionisammas, lastekindlustus või investeerimisfondid. Siiski jääb nende toodete kasutajate hulk säästjate seas alla nelja protsendi.

Esile tõuseb vaid kolmas pensionisammas, mille populaarsus on Eesti säästjate seas koguni üle 15 protsendi, Lätis ja Leedus seevastu oluliselt väiksem.

Finantsinspektsioon kavatseb aga 2012. aasta lõpus läbi viia järgmise üle-Eestilise finantskirjaoskuse uuring, mis senisest enam keskendub käitumise ja hoiakute mõõtmisele. Samuti uuritakse finantskirjaoskuse taset mitmetes kitsamates sihtrühmades, näiteks inimesed, kes on laenu võtnud või inimesed, kes investeerivad.

Uuringu tulemuste põhjal hakatakse kavandama tulevase riikliku finantskirjaoskuse strateegia konkreetseid rakendustegevusi.

Uuringu valim on 1500 inimest ja küsitlus toimub silmast-silma intervjuudena.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles