/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
Hiina majandusaktiivsus aeglustub märkimisväärselt ning majanduse tõelise aeglustumise ehk nn raske maandumise (hard landing) risk on oluliselt kasvanud. Kui Hiina majanduskasv peatub, on see maailmamajandusele suur oht, sest ka eurotsooni kriis ning USA eelarveprobleemid ei näita taandumise märke.
Nii kirjutab Swedbanki peaanalüütik Cecilia Hermansson värskes ülevaates.
«Hiina majanduskasvu peatumise riske ei tohiks alahinnata, sest riik annab poole globaalsest kasvust,» tõdes ta.
Hermansson märkis, et Hiina majanduse aeglustumine on viimastel aastatel hoogustunud, hõlmates nii vähenevat sisemajanduse kogutoodangu kasvu, ekspordikasu aeglustumist, välismaiste otseinvesteeringute sissevoolu vähenemist, ostujuhtide nõrgenevaid indikatsioone ning lisaks toorainete nõudluse vähenemist.
Hiina majanduse aeglustumine on Swedbanki põhistsenaarium ning Hermansson toonitab, et sellel on globaalmajandusele oluline mõju.
Esiteks mõjutab Hiina nõudluse vähenemine eelkõige eksportivaid riike nagu Saksamaa, Jaapan ja Rootsi. Aga samuti ka USAd, kus väliskaubandus on eriti pärast finantskriisi muutunud väga oluliseks.
Teiseks võivad langeda toorainete hinnad. Terase hind on Hermanssoni sõnutsi juba langenud. Eriti sõltuvad Hiina toorainenõudlusest Austraalia, Indoneesia ja Brasiilia.
Kolmandaks küsimuseks on finantsturgude reaktsioon Hiina aeglustumisele.
«Hiina aeglustumine koos USA eelarveprobleemidega ja sügava eurotsooni kriisiga on eriti turbulentne kombinatsioon,» märkis Hermansson, lisades, et Hiina aeglustumine võib samuti mõjutada suhteid teiste riikidega, suurendades protektsionismi riski, kuid samuti tekitada Hiina siseriiklikke pingeid, sest paljud poliitbüroo liikmed asendatakse surutise ajal teistega.