Eesti peab garanteerima 1,3 miljardit eurot

Reformierakondlastest oli Igor Gräzin ainus, kes hääletas riigikogus ESMi vastu.

FOTO: Peeter Langovits

Euroopa Stabiilsusmehhanismiga  liitumise poolt hääletas eile riigikogu 59 saadikut, 34 oli vastu ja üks saadik jäi erapooletuks.
 


Riigikogu võttis neljapäeval vastu Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) ratifitseerimise eelnõu, millega Eesti võtab endale 1,3 miljardi euro suuruse rahalise kohustuse.

Poolt olid Reformierakonna ja IRLi fraktsioon, sotsid hääletasid poolt ja vastu, keskerakondlased aga vastu. Koalitsioonisaadikutest hääletasid eelnõu vastu IRLi fraktsiooni liige Juku-Kalle Raid ja reformierakondlane Igor Gräzin, IRL­i saadik Tõnis Lukas jäi erapooletuks. Sotsiaaldemokraatide liidrid Eiki Nestor ja Sven Mikser hääletasid poolt.

Arvamusi palju
ESMi ratifitseerimise debatt riigikogus kujunes säratuks ja tujutuks. Asjaosalised esitasid argumente, mida on viimastel kuudel kuuldud tüdimuseni. Kohati tundus, et nad ise ka enam ei usu, mida räägivad. Ilmselt võib nõustuda riigikogu esimehe Ene Ergmaga, kes ütles, et põhiline debatt eelnõu üle oli augusti algul eelnõu esimesel lugemisel.

Ergma lisas, et kui Eesti oleks Šveits, oleks ka lihtne vastu hääletada. ESMi vastased pole tema sõnul alternatiivi pakkunud.

Eilne arutelu infot Euroopa Liidu tuleviku kohta ei sisaldanud, kuigi juba juulis tulnud riigikohtu otsuse järel oli selge, et suureneva integratsiooni tõttu seisavad Eestil ees põhimõttelised valikud, mis eeldavad põhiseaduse muutmist või ka uut rahvahääletust. Rääkimata sellest, et Kreeka olukord näib iga kuuga aina lootusetum ning järjest raskem on uskuda, et kreeklased suudavad võlakoorma alt välja rabeleda.

Nestor tuletas kõnepuldist meelde, et üks suuremaid ESM­iga liitumise takistajaid oli tema arvates rahandusminister Jürgen Ligi, kes nimetas parlamenti võõrkeeli mitte oskavaks, laisaks ja saladusi välja lobisevaks koguks.

Kui püüda üldistada, oli ESMi vastaste argumendiks, et 1,3 miljardi suurune garantii käib Eestile lihtsalt üle jõu. «Ärgem müügem vabadust ESM­ile,» ütles riigikogu kõnetoolist keskerakondlane Marika Tuus-Laul. «See ei ole kriisi lahendus, rahvas ei ole selleks meile volitusi andnud.»

Sotsiaaldemokraat Urve Palo kinnitas oma vastuseisu. «Olen ESMiga liitumise vastu, sest see ei aita pikaajalises kriisis vaevlevaid Euroopa riike – selle asemel et riigid maksejõuetuks kuulutada, lükatakse paratamatust edasi.»

Eelnõu pooldajad kinnitasid, et euroala liikmena peab Eesti täitma oma kohustusi ja et ESMist eemalejäämine viib meid isolatsiooni, see omakorda aga iseseisvuse kaotuseni.

«Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumine on Eestile tähtsam kui meie rahvusvahelistele organisatsioonidele,» lausus IRLi liige Andres Herkel. «Meil ei ole mõtet isolatsiooni jääda, kui euroala riigid on otsustanud stabiilsusmehhanismis osaleda. Meie vajame solidaarsust. Korra oleme solidaarsusest ilma jäädes iseseisvuse kaotanud.»

Reformierakondlane, endine rahandusminister Aivar Sõerd ütles ESMiga liitumise arutelul riigikogus, et Euroopa Stabiilsusmehhanismist kõrvale jäämine pole tõsiselt võetav alternatiiv. Ta möönis, et range eelarvepoliitikaga riigina on riigisiseselt keeruline selgitada võlakriisis vaevlevate riikide abistamist.

Otsustavaks sai Raski hääl
Rahandusministeerium kinnitas, et Eesti oli euroala viimane riik, mille parlament arutas ESMiga liitumist. Lõplikult pole ESMi loomine selge, sest Saksa konstitutsioonikohus avaldab oma otsuse alles 12. septembril.

Eesti riigikohtu ESMiga liituda lubav otsus tuli mäletatavasti napi häälteenamusega juulis – ESMiga liitumise otsustas riigikohtu esimehe Märt Raski hääl.

Õiguskantsler Indrek Teder ütles eile, et peab vastu võetud seadust hindama, alles siis ütleb, kas vaidlustab seaduse mõne sätte või mitte.

 

Tagasi üles