Elering taotleb võrgutasude hinnatõusu

Kaja Koovit
, majandustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi Foto: Artur Sadovski

Elering esitas konkurentsiametile iga-aastased võrgutasude korrektsiooni andmed, millega taotleb keskmise võrgutasu 13,6-protsendilist hinnatõusu. 

Eleringi taotluse kohaselt tõuseb keskmine võrgutasu alates järgmise aasta 1. jaanuarist seniselt 1,13 eurosendilt 0,154 sendi võrra kilovatt-tunni kohta. Uus keskmine võrgutasu oleks seega 1,284 eurosenti ehk 13,6 protsenti praegusest kõrgem.

Eleringi hinnangul toob korrektsioon kaasa elektriga seotud kulude suurenemise leibkonnale keskmiselt 41 senti kuus (lähtudes aastas tarbitavast elektri kogusest 2500 kilovatt-tundi ning keskmisest võrgukaost jaotusvõrgus seitse protsenti).

Eleringi võrgutasude suurenemine põhineb ettevõtte teatel 96,7 protsendi ulatuses tehtavatele investeeringutele. Eleringi teatel on hinnakorrektsiooni teine suurem põhjus see, et tulevast aastast ei saa võrguettevõte osta elektrit reguleeritud hinnaga ja võrgukadude katteks vajaliku elektri eest tuleb hakata maksma turuhinda. Kaoelektri turult ostmine mõjutab ettevõtte teatel võrgutasude suurenemist 26,6 protsendi ulatuses.

Võrguettevõtjad kinnitasid eelmisel nädalal, et ei taotle kaoenergialt kasumit ja võrgutasu muutus põhineb üksnes kaoenergia tegelikel kuludel eelneval perioodil.

Kaks aastat tagasi teatas Elering, et tahab nelja aastaga investeerida ligi seitse miljardit krooni ning selleks on vaja tõsta ka võrgutasu kolme aasta jooksul keskmiselt 1,32 sendi võrra kilovatt-tunni kohta aastas. Eurodesse ümber arvutades oleks see hinnatõus 0,084 eurosenti.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul põhineb tariifi suurenemine sisuliselt ainult investeeringumahtude kasvul lähtuvalt Eleringi poolt tehtavatest elektrisüsteemi arendamisse suunatud investeeringutest . Suuremad investeerimisprojektid on EstLink 2, avariielektrijaam ja Tartu-Viljandi-Sindi 330kV elektriliini ehitamine. Järgmisel aastal investeerib Elering Veskimägi sõnul 149 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles