Euroopa Keskpanga (EKP) president Mario Draghi kummutas eile sakslaste kriitika, nagu astuks tema asutus võlaturgudele sekkudes üle oma mandaadist.
Draghi kummutas Bundesbanki kriitika
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Draghi sõnutsi on «erandlikud abinõud» õigustatud, kuna aitavad tagada hindade stabiilsust euroalas – mis on EKP põhiülesandeid.
«Et täita oma mandaati, tuleb meil mõnikord minna kaugemale standardsetest rahapoliitilistest vahenditest,» ütles Draghi, kes kõigi eelduste kohaselt käib EKP sekkumisstrateegia välja 6. septembril.
Draghi poolt Saksa nädalalehe Die Zeiti vahendusel edastatud kommentaarid näisid olevat adresseeritud Saksa Bundesbankile, mis on euroala kõige mõjuvõimsam keskpank.
Bundesbank on nimelt EKP võlakirjaostude programmi vastu, millega viimane kavatseb kammitseda Hispaania ja Itaalia laenukulude kerkimist.
Saksa kantsler Angela Merkel on samas andnud mõista, et toetab EKP plaane.
EKP mõttemaailmaga tuttavad ametnikud ütlesid eile Financial Timesile, et sekkumise viiside osas on pangas mitmeid erinevaid vaateid. Draghi tühistas sel nädalal «suure töökoormuse» tõttu oma plaanitud sõidu USAsse, mis viitab sellele, et üksikasjad pole veel kaugeltki paigas.
Eeldatavasti saab üks oluline element olema nõue, et riigid tõotaksid vastutasuks EKP võlakirjaostudele teostada majandusreforme.
Üritades vaigistada sakslaste kahtlusi, et EKP on politiseerumas – ning tõmbab endale kaela investeerimisriskid – ütles Draghi, et keskpank kavatseb alati tegutseda sõltumatult ja jääda oma mandaadi raamesse (tagada hinnastabiilsus).
Draghi ütles, et «ekstreemset Euroopa Ühendriikide» lahendust pole tarvis, kuid euroala vajab siiski «uut arhitektuuri», et tagada kõigi liikmesriikide «ja eriti Saksamaa» jõukus ja hea käekäik.
«Saksamaa peab jääma tugeva valuuta ankruks, rahapoliitilise tsooni keskmeks, konkurentsivõimeliseks euroala majanduseks,» lisas ta. «Seda saab tagada üksnes tugevam majandus- ja rahandusliit.»
Bundesbanki president Jens Weidmann, ütles nädalavahetusel, et võlakirjaostude poliitika meenutab tema arvates «liialt liikmesmaade finantseerimist raha trükkimise teel», hoiatades sellest tulenevate uute probleemide eest.
Endine EKP juhatuse liige Jürgen Stark, kes protestiks panga kriisipoliitika peale mullu tagasi astus, ütles sel nädalal, et EKP on «läinud korduvalt üle piiri».
Copyright The Financial Times Limited 2012