Arenguministri Kostis Hatzidakise sõnutsi käivad Kreekal Euroopa Komisjoniga läbirääkimised mitme erimajandustsooni rajamiseks, kus pakutaks investorite meelitamiseks maksusoodustusi.
Kreeka taotleb endale erimajandustsoone
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Potentsiaalsete investorite puhul oleks Kreeka ühtlasi valmis vähendama bürokraatiat. «Me usume, et eritsoonid ergutaksid reaalmajandust, tõmmates ligi investeeringuid ja kasvatades eksporti,» ütles Hatzidakis.
Samas tunnistas minister, et idee on vastukarva mõnedele partneritele Euroopa Liidus, «kuna selliste tsoonide loomine annaks Kreekale konkurentsieelise».
Sarnaste ettepanekutega on esinenud juba mitmed järjestikused Kreeka valitsused. Käesoleva katse puhul rõhutab Ateena probleeme investorite ligimeelitamisel vaatamata tõsiasjale, et palgad on muutunud viimase kolme aastaga konkurentsivõimelisemaks.
Tänavu jõustus 22-protsendiline miinimumpalga kärbe, mis on langetanud erasektori palgataset ca 30 protsendi jagu.
Hiina, mis on välisinvesteeringute saamiseks jõuliselt erimajandustsoone kasutanud, on teinud ettepaneku, et sarnased tsoonid tuleks rajada Ateena ja sealse Piraeuse sadama lähistele – kus Hiina riiklik laevandusettevõte Cosco juba konteineriterminali käitab.
Hiina on tõotanud oma firmade osavõttu.
Analüütikute sõnutsi tuleks investoritele tsoonides kasuks, et nad pääseksid aeganõudvatest bürokraatlikest protseduuridest ning enam kui tosina loa ja litsentsi taotlemisest, mida Kreekas äri asutamiseks nõutakse.
«Stabiilne ja kasulik maksurežiim aitaks kindlasti Kreekasse tuleku kahtlustest jagu saada,» ütles üks konsultant.
Sama konsultant lisas aga, et ilmselt ei astu investorid ühtegi sammu enne, kuni selgub, kas Kreeka jääb ühisrahabloki koosseisu.
Copyright The Financial Times Limited 2012