Jüri Laurson: Elektrilevi pole vabaturule minekuks valmis
28. august 2012, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektrilevi ei ole vabaturule minekuks valmis, kuna tarbija mõõtepunktidesse pole paigaldatud tunni täpsusega kaugloetavaid arvesteid, mis on Euroopa Liidu nõu, kirjutab volitatud elektriinsener Jüri Laurson.
Eesti Energia infokirjas elektrituru avamise kohta väidetakse, et mida rohkem ostjad elektrit vajavad, seda kallimaks hind muutub, ja mida rohkem on tootjatel elektrit pakkuda, seda odavamalt ollakse seda valmis müüma. Väidetakse ka, et elektri hind on vabaturul kõrgem ja võib kordades kõikuda.
Samas unustatakse, et kui elektri hind on kõrge, siis ostjate hulk väheneb ja tootjate tulu väheneb. Siinjuures ei ole vabaturule mineku otsustajad arvestanud tõsiasjaga, et meie riigis on palju maksujõuetuid tarbijaid: näiteks pensionärid (keskmine pension ligi 272 eurot) ja miinimumpalga saajad (290 eurot), kes ei ole võimelised avatud elektriturult kallist elektrit ostma ja muutuvad riigilt almuse palujateks.
Eestis loetakse vaesuse piiriks keskmiselt ligikaudu 280 eurot kuus. Seega peaksid enne vabaturule minekut pensionid ja palgad tõusma Euroopa Liidu tasemele ja selleks vajame juba Euroopa Liidu abi.
Paratamatult kergitab elektrihinna tõus kõikide teenuste ja toodete hindu, mis pärsib majandust. Paraku ei ole Elektrilevi tegelikult vabaturule minekuks valmis, kuna tarbija mõõtepunktidesse pole paigaldatud tunni täpsusega kaugloetavaid arvesteid, mis on Euroopa Liidu nõue. Kaugloetav tunniarvesti lihtsustaks tarbijal elektriturul tegutsemist, kuna börsil võib elektri hind muutuda iga tunni tagant ja seetõttu võimaldaks kaugloetav arvesti tarbijal kiiresti valida müüjaid.
Elektriturule mineku otsustajatel on kindlasti teada vabaturule kiirustamise riskid ja tagajärjed. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks peab tarbijaid vabaturule mineku suhtes kiirustama ja enneaegu tagant sundima.
Eesti Energia elektri tarbimise säästu strateegia on arusaamatu. Praegune aktiivne säästupoliitika ja säästualane lobitöö on viinud tarbimise vähenemiseni ja varjatult selleni, et varsti tuleb igal tarbijal hakata maksma igakuist kohustuslikku võrgutasu, sest isegi ilma tarbimiseta vajavad võrgud ikkagi hooldamist ja remonti.
Kui võrrelda Eesti Energiat teiste äriettevõtetega, kus tootmise strateegia on rajatud kauba tarbimisele, tekitab meie monopoolse elektrifirma müügistrateegia nördimust.
Elekter on kaup ja elektrifirma peab püüdma kogu toodetud elektri kiiresti ära müüa. Kui Elektrilevi on jätkuvalt paradoksaalsel seisukohal, et mida rohkem tarbid, seda kõrgem hind, siis tarbijad ei suuda seda osta ja firma kaotab kliente.
Eesti Gaas müüb küll maagaasi kuupmeetreid astmeliselt, kuid juba esimese astme hind on üle mõistuse kallis ja ületanud paljude kodutarbijate ostuvõime. Seetõttu kaotab ka Eesti Gaas palju tarbijaid. Ning enamik kauba müüjaid kasutab aeg-ajalt hindade alandamise astmelist müügipoliitikat läbimüügi suurendamiseks ja ostjaskonna hoidmiseks.