Venelane kulutab, kuni jätkub raha

Mercedes. Pilt on illustratiivne.

FOTO: whatcar.ee

27-aastane Moskva suhtekorraldaja Jevgenia Ivanova teab, et nurga taga võib varitseda järgmine majanduskriis. Kuid ei kavatse seetõttu koonerdada.

Tänavu on rännutee teda juba viinud Sri Lankasse ja Austriasse. Ning viiepäevasele osturallile Pariisi. Hiljuti sai mehele muretsetud uus Mercedes-Benz. Ennast on kavas kostitada BMWga, sest «kaks Mercedest ei toimiks».

Ivanova väidab, et kriisieelsesse naftadollarite aega – mil inimesed «raha lugeda ei tavatsenud» ja restoranis kõhklematult 30 000 rubla (940 dollarit) pluss 15 000 jootrahaks lauale lajatasid – Venemaa tagasi pöördunud pole.

Teisest küljest ei saa aga kõneleda ka kasinusajastust.
Kuna nafta on tagasi 115 dollari peal barrelist, on ununenud ka mured, et eurokriisi kiiluvesi võib Venemaagi kaasa kiskuda.

Töötus on stabiilselt 4,9 protsendi peal, mis on enam kui kümnendi madalaim määr. Reaalpalgad kerkivad 10 protsenti aastas. Ja kuigi palgakasv on hakanud aeglustuma, ei ole mingit märki sellest, et tarbijad oma ostulusti talitsema oleksid hakanud.

Meeldiv muusika Venemaa jaoks, mis eirab tänaseni ennustusi, et jahtuv globaalmajandus kasvule kammitsad paneb – paljuski just tänu tarmukatele tarbija(kulutus)tele.
Kasvunäitajad tähendavad aga head äri igat masti jaemüüjatele. Üks suurimaid kohalikke toidukaubakette Magnit kasvab ühes taktis riigi keskklassiga, juuli seisuga on aastane müük üleval kolmandiku jagu. Spektri teisest otsast: BMW müük Venemaal on mullusega kõrvutades kosunud 30 protsenti.

Samal ajal hakkab keskklass tüdima reisipakettidest Türki ja Egiptusse, pigem haaravad nad nüüd kalleid reise Lääne-Euroopasse ja USAsse. Citibank Russia prognoosib, et tänavu kulutavad venelased välismaal ligi 50 miljardit dollarit ehk üle 20 protsendi mullusest enam.
Vene majandus peaks käesoleval aastal kasvama 3,5-4 protsenti.

Samas räägib raha laiakslöömise trend aga ka venelaste ajaloolisest eelistusest: kuniks raha jätkub, tuleb seda kulutada. Mis on mõistlikum, kui oodata, kuni see börsikrahhi või devalvatsiooniga kaotsi läheb – nagu seda viimase kahe kümnendi jooksul korduvalt on juhtunud.

«Vene tarbijad tulevikku ei usu, nad usuvad tänasesse päeva,» ütleb Vene tarbijalaenude firma Tinkoff Credit Systemsi nõukogu esimees Oleg Tinkov. «Meile meeldib kulutada, meile meeldib osta Mercedeseid – olgu see siis taskukohane või mitte.»
Tinkoffi kliendid, peamiselt keskklassi esindajad, kalduvat oma sissetulekud suuremas osas ära kulutama. «Kahjuks või õnneks – Vene majandusele – ei paista meie klientide käitumisest mingeid säästmise märke.»

Erinevalt lääneeurooplastest võtavad venelased vähe eluasemelaenu, kuna intressimäärad on kõrged. Ja kes kinnisvarasse ei investeeri, kujutab endale reeglina ette, et kallis kaup on sama kindel investeering.

«Kuld on praegu tõesti kallis, aktsiaturg kukub kogu aeg,» ütleb 33-aastane moskvalane Aleksandr Prostakov, kes töötab reklaamifirmas. «Ma arvan, et seetõttu [et turg on ebakindel] ostavad inimesed palju rohkem autosid ja teisi asju, sest keegi ei mõista, kuhu siis veel võiks investeerida.»

Prostakov tunnistab, et tema enda raha kipub kuluma sõpradega väljas käimisele. Aga ta üritavat ka kokku hoida – kuna paljud ennustavad, et sügisel hakkavad Vene poliitika ja majandus rappuma.

Citibank Russia tarbijalaenude osakonna juhataja Michael Berner ütleb, et kui venelased tahavad, suudavad nad kulutusi kärpida küll – 2009. aastal kukkusid panga krediitkaardi-summad üleöö ja väga dramaatiliselt.
«Aga esialgu tundub, et venelased eelistavad pista kriisiga rinda alles siis, kui see uksele koputab,» ütleb Berner.

Sama meelt on PR-töötaja Ivanova. «Kui sa teed kõvasti tööd, siis sa tahad ka selle töö vilju maitsta,» ütleb ta.
«Praegu on just paras aeg, kahe kriisi vahel – millal siis veel [sellest] rõõmu tunda?» lisab ta. «Kui tuleb kriis, pingutame rihma.»

Copyright The Financial Times Limited 2012
 

Tagasi üles