Rohelised toodaks enamuse Eesti elektrist tuuleparkides

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paide linnapea Kaido Ivask (vasakul) ja Eesti Energia juhatuse esimees Sandor    Liive panid eile nurgakivi biomassi kasutavale soojuselektrijaamale Paides.
Paide linnapea Kaido Ivask (vasakul) ja Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive panid eile nurgakivi biomassi kasutavale soojuselektrijaamale Paides. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

100-protsendiliselt rohelisele elektrile ülemineku plaan toetub peamiselt suurtele avameretuuleparkidele, nii peaks roheliste mõttepaberi järgi aastal 2030 tulema üle 60 protsendi elektrist sealt.

Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist märkis, et see pole ülemäära keeruline. Tema sõnul on selleks vaja 500 megavati võimsusega maismaa- ja 1500 megavati võimsusega avameretuuleparke.
Olemasolevate tuuleparkide võimsus on Tammisti sõnul 184 megavatti, sel aastal lisandub 100 megavatti ja kahe eeloleva aastaga veel 175.

Avamere 1500 megavatti annaksid kolm tuuleparki ja ka need on juba ettevalmistamisel Nelja Energia, Eesti Energia ja veel ühe arendaja poolt.
Tammisti sõnul näitab nende värske analüüs, et Eestil on võimalik minna täielikult üle taastuvenergia kasutamisele nii sooja- kui ka elektrimajanduses aastaks 2030. Tammisti sõnul on üleminek tehniliselt teostatav, majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik.

Rohelise elektri ja soojamajanduse ülesehitamiseks kulub ligi kuus miljardit eurot. Analüüsi järgi oleks ambitsioonika investeerimisprogrammi rahastajad erainvestorid, kuid nende rahapaigutused eeldavad riigi tuge.

Maksumaksja hooleta
Tammist toonitas, et Eesti maksumaksjale ei lähe see midagi maksma, sest riigipoolne toetus rahastataks allikaist, mida otseselt Eesti maksumaksja katma ei pea. Rahastamisallikaks on tulevased kasvuhoonegaaside kvootide oksjoni tulud. Aastail 2013–2030 võiks Eesti riik nii teenida 2,8 miljardit eurot.

Keskkonnakaitsjad soovitavad rohelisi investeeringuid rahastada põlevkivi kaevandamise ressursitasu tõusu abil. Kui põlevkivi ressursitasu oleks praegusest mitu korda kõrgem ehk 27 eurot tonn, siis laekuks aastail 2013–2030 niimoodi ligi seitse miljardit eurot.

Samuti peaks raha tulema Euroopa Liidu tõukefondidest ja roheliste sertifikaatide müügist. Viimased pärinevad riikidevahelisest kauplemissüsteemist, kus rohkelt rohelist energiat tootvad riigid saavad selle virtuaalselt müüa riikidele, kes ei tule toime kliimapoliitika normide täitmisega ega suuda ise piisavas mahus rohelist elektrit toota.

Eesti täielikule taastuv­energia kasutamisele ülemineku kava saab hinnata ka kui lobidokumenti, millega survestada valitsust, sest selle koostanud organisatsioonid esindavad ettevõtjaid, kes on huvitatud sellest, et riik suunaks senisest enam raha taastuvenergia toetusteks.

Euroopa toetab
Majandusministeerium on algatanud ka uue energeetika arengukava koostamise. Viimane dokument määrab kuni aastani 2030 Eesti energiatootmisportfelli. Praegu toetub Eesti elektritootmine peamiselt põlevkivile ning valitsuse tulevikusuunad näevad ette maagaasi importi ja panustamist tuumaenergiale Leedus või kodumaal.

Roheliste nägemuses võiks selle kõik kõrvale heita. Pole vaja maagaasi ega tuumajaamu, vaid hoopis tuuleparke, biomassil ehk hakkpuidul töötavaid soojuselektrijaamu, päikesepaneele ja hüdropumpjaamu.

Rohelise energia tegevuskava positsioone toetab ka teadmine, et kuigi Euroopa Komisjoni range kliimapoliitika pole rahvusvaheliselt suurt tunnustust leidnud ja ka liidusisene kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteem on majanduskriisi tõttu läbi kukkunud, siis pole ranged kliimapoliitilised eesmärgid kuhugi kadunud.

Aastaks 2050 peaks kogu Euroopa Liidu elektritootmine olema CO2 heitmete vaba. Ühendusesisese tegevusplaani järgi peaks tegelikkuses see eesmärk saavutatama kümme aastat varem.

Seega pole Eesti valitsusel pääsu ja sellise kliimapoliitika suhtes äärmiselt skeptilisest hoiakust hoolimata tuleb teha panuseid rohelise energia suuremahulisele kasutamisele.

Analüüs näitab, et selle hind saab olema kõrge. Aastal 2030 maksaks täielikult rohelise elektritootmise portfelli keskmine megavatt-tund 78,4 eurot. Tuuma- ja põlevkivienergiale toetuv portfell aga praegustel tingimustel 67,1
eurot. Avalikkusele presenteerivad rohelised aga tulemust, et viimase portfelli tootmishind oleks 99,7 eurot.

Niisuguse hinna saaks siis, kui põlevkivi tonn maksaks 45 eurot ja CO2 kvoot 30 eurot tonn. Selline hinnaarvestus on aga vägivaldne, sest ei arvestata avatud turuga.

Juba praegu on näha, et Eesti elektri hinda börsil mõjutavad naabermaad. Tammist toonitas siiski, et madala muutuvkulu tõttu pääsevad rohelised elektrijaamad alati turule. Põlevkivi kasutavad elektrijaamad seda aga alati ei pruugi saada.

Samuti ei kaoks kuhugi põlevkivikaevanduste keskkonnamõju, sest kui põlevkivist ka enam elektrit ei toodeta, siis kaevandamine jätkub õlitootmise jaoks suurtes mahtudes, tekitades nii veereostust kui ka sundides ladestama jääke prügimägedele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles