Hispaania silmitsi sünge sügisega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EKP juht Mario Draghi
EKP juht Mario Draghi Foto: SCANPIX

Hispaaniale jagub sel suvel pisut päikesepaistet – vähemalt ametlike laenukulude osas. Sellest juulikuu päevast peale, kui Euroopa esikeskpankur Mario Draghi tõotas teha euro kaitseks «kõik mis vaja», on Hispaania riigivõlakirjade tootlused teravalt langenud.

Võrreldes eelmiste eurokriisi rallidega on sellel siin veel jätkumisruumi. Investorite närvid on aga pingul nagu pillikeeled.

Draghi on rääkinud avalikult «konverteeritavuse» hinnalisandist – eufemism euroala lagunemise kohta.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangul olid Hispaania ja Itaalia 10-aastaste riigivõlakirjade tootluste vahed Saksa omadega tänavu esimeses poolaastas ca 200 baaspunkti suuremad, kui majanduslikud põhinäitajad õigustanuks.

Võttes arvesse, et nii Itaalia kui Hispaania vahed olid ca 400 baaspunkti, näib IMF osutavat sellele, et mõistlikum oleks 200 baaspunktine erinevus - tunduvalt väiksem, kui praegu näeme.
Euroala on aga olemuselt siiski palju keerukam.

Euroopa Keskpank (EKP) ei kavatse tegutseda enne, kui Hispaania nõustub Euroopa päästefondidega seotud programmiga. Madrid näeb asja teistpidi ja kinnitab, et ei lepi tingimusi kokku enne, kui EKP näitab, mis kaardid tal käes on.
Ettevaatliku Saksamaa tõttu – millele hingab kuklasse «kuri» Bundesbank – jätkab Draghi euroala valitsuste survestamist. Mida võiks nimetada «Bundesbanki hinnalisaks».

EKP alustaks intressikõvera lühemast otsast. 2-aastased võlakirjad on hüplikumad ning nende puhul on raskem öelda, mis on majanduslikust seisukohast põhjendatud ja mis mitte.
Aga asjale võib vaadata ka niipidi: kuna mõned investorid panustavad sellele, et euroala lagunemine tõstaks igal juhul Saksa varade väärtust, on 2-aastaste Saksa riigivõlakirjade tootlused hetkel kergelt negatiivsed.

Kui Draghi suudaks hajutada kõik kahtlused eurotsooni tuleviku kohalt ning Saksa 2-aastaste tootlused kerkiks, ütleme, 1 protsendi jagu, siis tähendaks isegi 200 baaspunktine vahe, et Hispaania omad peaksid olema 3 protsendi tasemel – üsna praeguste lähedal.
Sügis võib tuua suuri pettumusi.

Copyright The Financial Times Limited 2012
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles