Buumi enam ei tule

Ines Kuusik
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reaalpalk kasvab aeglasemalt kui enne kriisi.
Reaalpalk kasvab aeglasemalt kui enne kriisi. Illustratsioon: Statistikaamet

Ehkki Eesti asub ümbritseva majanduskeskkonna poolest praegu Euroopa parimas võimalikus piirkonnas, ei ole pidevast püksirihma pingutamisest väsinud inimestel põhjust eriti optimistlikke lootusi hellitada: mingit buumi lähiaastatel oodata ei ole.

Swedbanki Balti investeerimisosakonna analüüsiosakonna juhataja Kristjan Tamla rõhutas panga värsket majandusprognoosi tutvustades, et kuigi eurotsooni lõunapoolsemate riikide probleemid on osutunud oodatust suuremaks, on selle negatiivne mõju Eestile jäänud seni kardetust väiksemaks. Nii tõstis Swedbank oma kevadel tehtud majanduskasvu prognoosi 2,7-lt protsendilt kolmele.

Keskmisest suurem

«Peamiseks põhjuseks on oodatust paremad tulemused nii sise- kui ka välisnõudluses juba aasta esimesel poolel,» põhjendas Tamla. «Sisenõudlus näib olevat vähem mõjutatud euro­alas toimuvast – esimene poolaasta viitab tugevale kasvule nii investeeringutes kui ka tarbimises.» Nii on inimeste tarbimiskindlus euroala keskmisest tunduvalt suurem ja majapidamiste tarbimiskulutused kasvavad kevadel oodatust kiiremini.

Sel ajal kui eurotsoonile tervikuna oodatakse tänavu 0,4-protsendilist majanduslangust ja tuleval aastal 0,6-protsendilist kasvu, on prognoosid Eesti peamiste kaubanduspartnerite kohta märgatavalt positiivsemad. «Elame majanduse mõttes parimas võimalikus kohas,» rõhutas Tamla.

Heale asukohale vaatamata ei ole rikkamate naabrite palgatasemega ühtlustumist Tamla sõnul niipea oodata. Soome palgatasemele järele jõudmist võib endiselt pidada pigem filosoofiliseks mõtteharjutuseks kui reaalseks tulevikuväljavaateks.

Swedbank prognoosib tänavu reaalpalga keskmiseks kasvuks 2,3, järgmisel aastal 1,9 ja 2014. aastal 3,5 protsenti. «Mingit buumi, palga- või laenurallit oodata ei ole,» rõhutas Tamla. Palgakasvuga samas tempos võib prognoosida ka sisetarbimise kasvu, mis aga buumieelsest tasemest jääb ligi kümnendiku võrra maha tõenäoliselt ka 2014. aasta lõpus.

Hinnatõus on samal ajal küll aeglustunud, ent vähem, kui kevadel ennustati. «Riskid on järgmisel aastal pigem ülespoole,» märkis Tamla.

Lähitulevikus saab üheks suuremaks takistuseks Eesti majandusele kvalifitseeritud tööjõu puudus, oma mõju avaldavad ka demograafilised protsessid: lähiaastatel tuleb tööturule 1990. aastate vähese sündimusega põlvkond.

Vaesus pärandub edasi

«Pigem kiireneb palgakasv kui uute töökohtade loomine,» märkis Tamla, tõdedes, et struktuurne tööpuudus ja pikaajaline töötus ei näita paranemismärke. See aga suurendab tema sõnul nende majapidamiste hulka, kel on keeruline katta isegi esmavajalikke kulutusi. See aga suurendab riski, et vaesus n-ö pärandub edasi – järeltulevatel põlvedel on raske sellest välja murda, selgitas Tamla.

Nii on miinimumpalka saavate inimeste ostujõud märkimisväärselt vähenenud: sel ajal kui toit on viimase nelja aastaga kallinenud ligi 16 protsenti, eluase ligi kolmandiku ja kodukulud enam kui viiendiku võrra, on miinimumpalk tõusnud vaid neli protsenti ehk 12 euro võrra.

Samamoodi jäi maksu- ja tolliameti andmeil mullu 2008. aasta keskmisele alla ka mediaanpalk: ligi pool töötegijaist teenis mullu kuus vähem kui 500 eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles