Ülespuhutud usaldus oma võimetesse on üldlevinud nähtus. Kes meist poleks kohanud inimest, kes usub kaljukindlalt – kuigi üsna ekslikult – et on teistest üle nii füüsiliselt kui intellektuaalselt.
Liigne enesekindlus viib paraku sihile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd on teadlased jõudnud järeldusele, et selline liigne enesekindlus tuleneb tahtmisest tõusta ühiskonnas kõrgele pulgale.
«Inimestele, kes uskusid, et nad on teistest paremad – kuigi see polnud tõsi – anti ühiskonnaredelil kõrgemad kohad,» ütleb California Berkeley ülikooli abiprofessor Cameron Anderson.
«Ja seetõttu soodustas igatsus kõrgema sotsiaalse staatuse järele üleliigse enesekindluse kujunemist.»
Professor Anderson arvab, et siin võibki peituda põhjus, miks organisatsioonides edutatakse sageli ebakompetentseid inimesi – palju kompetentsemate kolleegide arvelt.
Ta väidab, et organisatsioonides lastakse end kergesti inimeste enesekindlusest kallutada, isegi kui see pole üldse õigustatud. Enesekindluse ilmingutele omistatakse ülemäärast tähtsust.
Professor ja tema abilised rõhutavad, et liigne enesekindlus võib mõjuda inimesele halvasti ning pärssida nii sooritust kui otsustusprotsessi. Samas olevat sotsiaalse staatuse peibutav vägi piisav, et panna inimesi end riskidele vaatamata «üles puhuma» – uskudes, et sellega kaasnevad ihaldusväärsed sotsiaalsed hüved.
Uurijad viisid läbi ridamisi eksperimente avastamaks, miks mõned inimesed on liiga enesekindlad ning kuidas enesekindlus staatuse tõusuga seondub.
Ühe eksperimendi videosalvestiselt võis näha, et ülienesekindlad isikud räägivad rohkem, teevad seda veenva hääletooniga, käituvad rahulikult ning vastavad küsimustele põhjalikumalt. Seejuures avastasid teadlased, et nood üleliia enesekindlad isikud «olid lihtsalt aktiivsemad ja jätsid endast ülesannete täitmisel rahulikuma mulje – kuigi nad ei olnud teistest kaugeltki mitte kompetentsemad,» ütles professor Anderson.
Uurimistöö autorid soovitavad organisatsioonidel süveneda ja otsida inimestes objektiivseid plusspunkte. Nad peaksid suhtuma teatud skepsisega inimestesse, kes oma võimetes veendunud on.
Uurimus «A status-enhancement account of overconfidence» ilmub ajakirja Journal of Personality and Social Psychology järgmises numbris.
Copyright The Financial Times Limited 2012