ESM jõudis otsapidi Euroopa Kohtusse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Variisikute kasutamine muutub riskantsemaks.
Variisikute kasutamine muutub riskantsemaks. Foto: SCANPIX

Euroala permanentse päästefondi, 500 miljardi eurose Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) teele veeres värske takistus: Saksa konstitutsioonikohtule esitati vaie eesmärgiga peatada ESMi ratifitseerimine Saksamaa poolt seniks, kuni laekunud on Euroopa Kohtu arvamus.

Kui Saksa kohus vaide aktsepteerib, võib ESMi loomine lükkuda edasi mitme kuu võrra – tekitades eurotsooni finantsturgudel veelgi enam ebastabiilsust ning süvendades ebakindlust ressursside osas, mis Itaalia ja Hispaania masti maade toetuseks saadaval oleksid, kui nonde laenukulud veelgi kasvama peaksid.

Saksamaal tekiks õiguslik pretsedent, sest konstitutsioonikohus ei ole iial varem Luksemburgis asuvalt Euroopa Ühenduse Kohtult arvamust palunud.

Saksa kohtule on laekunud terve trobikond põhiseadusega seotud kaebusi, millega taotletakse kohtumäärust ESMi keelamiseks – lähtudes väitest, et ESM õõnestaks Bundestagi suveräänsust ega alluks korralikule demokraatlikule kontrollile.
Karlsruhe konstitutsioonikohus on lubanud anda 12. septembril teada, milline on nende esialgne otsus laekunud kaebuste osas. Esialgse otsuse avaldamine on tingitud ESMi küsimuse pakilisusest, kuna antud fond kujutaks endast «tulemüüri» euroala riigivõlakirjaturgude stabiliseerimiseks.

Viimase protesti esitaja on Europolis, Berliinis baseeruv euroskeptiline mõttekoda. Europolis nõuab, et Saksa kohus pöörduks ESMi küsimusega Euroopa Kohtu poole.

Samal ajal on Euroopa Kohtule laekunud ka eraldiseisev Iiri ülemkohtu avaldus.
Iiri avaldus laekus Euroopa Kohtule 3. augustil.
Iirlased paluvad kohtult eelotsust ELi Lissabuni lepingu muudatuse õiguspärasuse kohta, millega lubati luua ESM.

«Me arutame praegu seda [Iirimaa] avaldust,» ütles eile Euroopa Kohtu pressiesindaja, kes lisas, et nad kaaluvad ka seda, kas antud asi tuleks võtta nn «kiirmenetlusse».
Normaalmenetlus võiks kesta kuni 18 kuud, kuid kiirendatud korras võiks kohus saada ülesandega ühele poole «mõne kuuga», ütlevad Euroopa Kohtu ametnikud.

Viimane Saksa kaebus, mis on sihitud ka nn «fiskaalpakti» pihta, millega tahetakse jõustada eelarvedistsipliini euroalas, viitab sellele, et Karlsruhe kohtul «ei ole muud valikut, kui pöörduda Euroopa Kohtu poole, arvestades eelotsust, mida Luksemburgist Iiri pöördumise kohta oodatakse.»

Europolise asutaja professor Markus C. Kerber väidab, et ESM toob Saksamaale kaela «pöördumatud ja jätkusuutmatud finantsriskid», mille tõttu satuks euroala tugevaim majandus «eelarvesilmusesse», mis seda kägistama hakkab.

Samas võib ettepanek kohata Karlsruhe kohtunike tugevat vastuseisu, kuna viimased ei ole kunagi varem ühegi asja osas Euroopa Kohtu arvamust palunud.
Saksa konstitutsioonikohtus ei olnud eile kedagi, kellelt kommentaari oleks saanud küsida.
Iirimaa poolt pöördus Euroopa Kohtu poole sõltumatu parlamendiesindaja Thomas Pringle Donegali maakonnast, kes väidab, et ESM rikub ELi leppeid majandus- ja rahapoliitilistes küsimustes.

Juulikuus keeldus Iiri ülemkohus väljastamast Pringle’i poolt teotletud määrust, võimaldades valitsusel ESMi lepe läbi suruda. Küll aga pöördus Iiri kohus Euroopa Kohtu poole palvega anda neile seadusalast nõu selles osas, kas ESM rikub Euroopa Liidu seadusi või mitte.

«ELis on põhimõte, et kui asi on Euroopa Kohtu ees ning see küsimus võib puudutada ka kõiki teisi, siis tuleb [ESMi] rakendamine edasi lükata, kuniks asi leiab lahenduse,» ütles Pringle Financial Timesile.
«Kui Euroopa Kohus nõustub minuga, siis ei ole ESM kooskõlas ELi lepetega ega või jõustuda.»

«Ma leian, et arengud ELis on demokraatia seisukohast võetuna väga murettekitavad. Kreekas ja Itaalias on inimestele peale surutud tehnokraatlikud valitsused ning Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon tegutsevad eesmärgiga kaitsta finantssüsteemi ning panna Euroopa kodanikud maksma kinni pankurite võlgasid.»

Copyright The Financial Times Limited 2012
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles