Danske pank: raske öelda, kas euro annab Eestile eelise

Mida suurem tulu, seda vähem tulumaksu makstakse.

FOTO: Joosep Martinson / Õhtuleht

Danske panga Balti riikide vanemanalüütiku Violeta Klyviene sõnul praegu veel raske hinnata, kas Eesti kuulumine eurotsooni annab teiste Balti riikide ees eelise.

«Eesti majanduskasvu aeglustumine esimesel poolaastal ei tulnud meile üllatusena,» kommenteeris arenguid Danske panga Balti riikide vanemanalüütik Violeta Klyviene, kelle sõnul on tegelik number tänu olude paranemisele Rootsis ja Soomes Danske panga poolt oodatust isegi veidi positiivsem.

Suureks üllatajaks oli Klyviene sõnul tema jaoks aga hoopis Läti, kes paistis tänavu teises kvartalis silma euroliidu kiireima, 5,1-protsendilise majanduskasvuga, Leedu näitajad on aga samas sarnasemad Eesti omadele.

«Balti riikide suurimaks eeliseks on see, et me oleme keskendunud tervetele, stabiilsetele Põhjamaistele turgudele ning raskustes Lõuna-Euroopa riikidega on kaubandussidemeid vähe,» kommenteeris Klyviene.

Nii prognoosib Klyviene lähiaastateks kõigi kolme Balti riigi puhul ligi 3-4-protsendilist keskmist aastakasvu. «See on juhul, kui mingit suuremat negatiivset šokki ei tule,» sõnas ta. «Näiteks Kreeka eurotsoonist lahkumine tooks kindlasti mingisuguse šoki, kasvõi usalduse languse tõttu.»

Kas eurotsooni kuulumine on Eesti jaoks teiste Balti riikide ees eeliseks või mitte, on Klyviene sõnul raske hetkel väga hinnangut anda. Pigem on Eesti suurimaks tugevuseks hetkel väga heas korras riigirahandus ning madal võlatase, mis tagab rahandusliku iseseisvuse. «Kui Eesti tegi pingutusi rahanduse korrastamise euro saamise nimel, siis võib öelda, et jah, see on andnud eelise,» ütles ta. Klyviene sõnul on kindel soov eurotsooniga liituda ka Lätil, Leedu europlaanide kohta võib täpsemalt öelda aga pärast järgmisi oktoobris toimuvaid valimisi.

Tagasi üles