Lõhe president Vladimir Putini ja tema protežee Dmitri Medvedevi vahel laieneb – pärast seda, kui esimene sõitis oma peaministrist üle ja kaaperdas au Venemaa võiduka sõja eest Gruusia vastu neli aastat tagasi.
Medvedev – «kõlblik kuni» möödas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Putini ootamatu ninanips leidis aset pärast dokumentaalfilmi ilmumist internetti, milles endised tippkindralid kinnitasid, et Medvedev, tol ajal president, kõhkles läkitamast Vene vägesid vaigistama kokkupõrkeid venemeelsete jõududega Gruusia Lõuna-Osseetia enklaavis. Ning et see läks maksma 1000 inimelu.
Kui Putinilt dokumentaalfilmi «Kadunud päev» kohta kommentaare paluti, pakkus too, et kaotsi läks pigem kolm lahingupäeva kui üks. Ta ütles, et oli Medvedevile Pekingi olümpialt antud asjus kaks korda helistanud (7. ja 8. augustil).
Venemaa saatis väed sisse 9. augusti varahommikul.
Medvedev ütleb, et tema esimene vestlus Putiniga – keda peeti Venemaa ülimaks liidriks juba pikemat aega, samuti ajal, mil ta Medvedevi presidentuuri ajal peaministri ametit pidas – toimus alles 8. augusti õhtul.
Insaiderite ja analüütikute hinnangul osutab pretsedenditu ja avalik rünnak selle pihta, mida paljud venelased peavad Medvedevi vaat et ainsaks saavutuseks presidendina, et konflikt kahe mehe leeride vahel on hakanud süvenema.
«Putin on alati Medvedevit kaitsnud ega ole kunagi varem lubanud tema tegusid kritiseerida,» ütles Olga Krõštanovskaja, sotsioloog ja endine Ühtse Venemaa liige, kes hetkel tegeleb tipmiste insaiderite alase uuringuga.
«See on nüüd nagu esimene pääsuke – esimene signaal, et kaitse on eemaldatud. See on märk, et eliidi lõhe on nüüd laienenud ning Medvedevi positsioon on ohus.»
Putini pressiesindaja Dmitri Peskov on kinnitanud, et nimetatud kommentaarid ei tähenda, et paar oleks tülis. Kuid ettevõtjad ja analüütikud on üha üksmeelsemalt seda meelt, et poliitiline vastuseis süveneb, peegeldades laiemat lõhet liberaalsete ja konservatiivsete rühmituste vahel Vene eliidis.
Mõra tuli ilmsiks, kui Putin teatas kavatsusest kandideerida taas presidendiks ja vahetada Medvedeviga kohad, pannes viimase peaministriks. Vangerdus kustutas liberaalsete ametnike ja Vene magnaatide lootused, et Medvedev võiks presidendiks jääda ja jätkata vabameelsemal kursil, vähendades riigi rolli majanduses ning suurendades poliitilist konkurentsi.
Nüüd kasvavad Putini lojalistide leeris kahtlused, et Medvedevi toetajad – ekspresident ise kaasa arvatud – võisid toetada Putini-vastaseid meeleavaldusi, mis puhkesid mullu talvel pärast väidetavat valskust detsembrikuistel parlamendivalimistel.
«Pole kahtlust, et Medvedev investeeris nende protestide ülesõhutamisse üüratuid ressursse,» ütles üks insaider tingimusel, et FT teda nimepidi ei nimeta.
«Lihtsalt küsi endalt: kes oli peamine huvitatud isik. Toetus tuli meedia kaudu, mis aitas proteste üles õhutada. Ja õiguskaitsestruktuuride kaudu, mis said korralduse protestijaid mitte takistada.»
Krõštanovskaja ütles: «Valitseb väga tugev kahtlus, et proteste aitas õhutada Medvedevit ümbritsev grupeering, kust tuli ka finantse. Aga tõendeid selle kohta pole ega ka tule, ilmselt.»
Poliitanalüütik ja endine Ühtse Venemaa liige Sergei Markov ütles, et pinged ägenesid läinud nädalal, kui Medvedev andis teada, et laiapõhjalisse valitsusnõunike komiteesse kaasatakse ka isikuid, kes olid Putinile avalikult vastu seisnud, nagu näiteks Konstantin Kalmõkov korruptsioonivastasest veebiportaalist Rospil, mida juhib juhtiv opositsioonitegelane Aleksei Navalnõi. Markov kirjeldas seda sammu kui «avalikku väljakutset Putinile».
Ametnikud, kes on koos Medvedeviga töötanud, üritasid selgitada, et lõhe pole märkimist väärt. Liberaalne analüütik Igor Jürgens, kes Medvedevit presidendina nõustas, kinnitas, et duo on tänaseni ühes paadis. «Ma ei dramatiseeriks seda olukorda,» ütles ta.
Gleb Pavlovski, Medvedevi lähedane nõunik Kremli päevilt, ütles, et pingeid on küll kahe leeri vahel, aga mitte meeste endi vahel.
«See peegeldab pigem võitlust poliitilise kapitali pärast,» ütles ta. «Üks kõvemaid poliitilisi saavutusi on edukas sõda Gruusia vastu ning seda tahab uus president enda kontole kanda.»
Kõik silmad on aga sügise peal, mil Putini-vastaste protestide laine eeldatavasti jätkub.
Pidades samuti silmas seda, et sügiseks tuleb Medvedevil tõestada, et tema valitsus on võimeline majandust turgutama.
«Medvedevi peamine probleem on see, et siiani pole ta valitsus eriti toiminud,» ütles Pavlovski. «Kui valitsuse tegevusetus vältab aasta lõpuni, tuleb valitsuskriis – ja siis pole Putini käed enam seotud.»
Copyright The Financial Times Limited 2012